Jope, jalgratta esiratas, seemnekartul, kohver, taskulambid, roller, kaks elupuud, üksteist metalltooli, pikendusjuhe, elektrikilp, käterätid, auto numbrimärk, kaheksateist kana, kaks aiakuju, viis teeviita koos postidega, elustamisseade, lõhnaõli, Viru Valge, kolm pakki kondoome, aiaväravad, dressipluus, valla- ja riigilipp, kaks Moskva vorsti, kütusepaagi kork, kõik rattad auto alt...
See loetelu ei tähenda muud kui murdosa politsei mullustest pressiteadetest jaotuses varavastased kuriteod, meelde jäänud ehk teatud pentsikusega: mida kõike küll ei varastata!
Paraku ei ole olukord aastanumbri vahetudes muutunud. Veebruari algul andis Lõuna prefektuur teada, et varguste arv kasvab ja viimase poole aastaga on varavastased kuriteod justkui kännu tagant lahti pääsenud. Majanduslangus on õhutanud inimese kõige häbiväärsemat instinkti võtta enda olukorra päästmiseks teistelt, neiltki, kes ehk ise samuti toimetuleku piiril rabelevad.
Veel enam – on inimesi, kellele vargus on põhiline elatusallikas, võib-olla ka hobi ja seiklus. Kuidas sellega ka poleks, vargused jätkuvad seni, kuni varast ei suudeta peatada. See ei ole alati lihtne ka siis, kui varaste nimed teada.
Eelmisel nädalal saatis politsei laiali pidurdamatult tegutseva lapsvaraste (12–15-aastased) kamba pildid, inimestele märkamiseks ja hoiatuseks. Neljateistaastasest nooremaid ei saa seaduse järgi vastutusele võtta ja nii lastakse nad pärast ülekuulamist jälle vabaks.
Probleemsed alaealised on probleemiks nii omastele, korrakaitsjatele kui ka kogu ühiskonnale ning nende edasisele saatusele kõige soodsamat varianti tuleb kõigest hoolimata otsida. Samas on inimesi, kes nii nende kui ka teiste varaste tegusid mõtlematult soodustavad.
Varastatud kraam, mida ära ei sööda või jooda, tuleb rahaks teha ja ostjaid paraku leidub. Ju siis on ahnus nii silmipimestav, et saja krooni eest sülearvutit või kümnelise eest kuldsõrmust ostes ei märgata tehingu kahtlast tausta.
Politsei on sageli rahvast varaste eest hoiatanud, manitsenud avalikes kohtades rahakotte hoidma, koridorides jalgrattaid lukustama, kodust lahkudes aknaid sulgema ning mitte jätma suvilatesse ja autodesse vargaid ligi meelitavaid asju. Aga inimene on enamasti heauskne, sageli ka hooletu ning vargad on varmad võtma mida tahes.
Nii varastati Tartus mitmel ööl veokeist diislikütust, kuni autojuhid ise korraldasid varitsuse ning andsid politseile üle kaks hirmunud varast – naabrivalve jõulisem variant võttis vähemalt need mehed mõneks ajaks rajalt. Politsei üksi ei suuda varastamiskatku levikut pidurdada – toeka naabrivalve, kodanikeühenduste ning muidu teraste kodanike kaasabi on hindamatu.