«Aga mis on aksessuaar?» küsib asjatundmatu külaline. «See on kõik rõivaste juurde kuuluv: nööbid, ehted, käekott, sall, kindad, kingad,» loetleb aksessuaarikoja perenaine Kerli Pajusaar. Kolleeg Anneli Kasekivi noogutab. Tema võtab vastu ka õmblustellimusi.

Nõuanne kunstnikult

Aksessuaarikoja kõrval asuval uksel ilutseb silt – ilurõivakoda. Võite tellida stilistiteenuse ja lasta õmmelda sobiva kostüümi. Teie teenistuses on Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud.

Nad lubavad, et võivad kududa kostüümi juurde ka mütsi ja salli, kui vaja. Ainult kingi noored kunstnikud esialgu veel ei valmista, nahk- ja galanteriitooteid teevad aga küll.

Kunstnike hoolde tasub ennast usaldada neil, kes tahavad välja näha stiilsed ja maitsekad.

Muidugi tutvuvad kunstnikud kõigepealt kliendi soovidega, aga pakuvad ka ise ideid välja, näiteks ehtejooniseid, rõivalõikeid jms.

Kui esialgu veel tühjavõitu kojas ringi vaadata, märkab põnevaid rõivatükke, näiteks nahast rinnaosaga, kootud vahetükiga või portselandetailidega kaunistatud kleiti. Väga erilised on näiteks tekstiilist kotid portselanist lisanditega.

Noored kunstnikud tulevad appi ka kodu kujundama: õmblevad kardinaid ja katteid, kaunistavad patju jne.

Kerli Pajusaare üks meelistegevusi on keraamiliste portselanist ehete – kaelakeede, käevõrude, vööde jms – valmistamine. Kunstipäraste ehete hind ei korva kunagi nende valmistamiseks kulutatud aega. «Minu lemmikud on ka portselannööbid!» märgib Pajusaar.

Kunstniku sõnul sobivad keraamilised punaka varjundiga portselanehted inimestele, kes tahavad olla isikupärased. Nende valmistamiseks põletab kunstnik valget kõrgkuumussavi üle 3000 kraadi juures.

Need naturaalsed ehted on üsna õrnad, aga sobivad siiski igapäevaselt kanda.

Kerli Pajusaare hinnangul on tänapäeva ehtekunst liiga eksklusiivne ja kaldub ekstravagantsusesse. See on pigem huvitav kunstiobjekt. Tema loodud massiivsed tumedad käevõrud meeldivad aga üllatavalt hästi ka meestele! Osa portselanehteid on kaunistatud nahatükikestega.

Miks kunstnikud ise ehteid ei kanna? «Saan oma edevuse rahuldatud ehet valmistades,» põhjendab Pajusaar. «Olen valmis ehteid kandma siis, kui tahan neid tutvustada,» lisab ta.

Hansapäevade ajal tahtis üks välismaalane tema keskaegset kostüümi koos ehetega ära osta.

Ideedest tulvil

Kuidas õnnestub noortel kunstnikel end Antoniuse õues avatud töökodades ära majandada?

Algus on muidugi raske, tunnistab Pajusaar. Abiks on olnud tema perefirma – suur keraamikatöökoda Otepääl.

Noorte kunstnike suurim rikkus on siiski ideederohkus. Astuge Antoniuse õue aksessuaarikotta ja saategi neist ideedest osa!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33