Kuidas olete rahul Tartu arenguga?

Viimastel aastatel on Tartu päris ilusti arenenud. Seda on näha linnapildist. Haridusasjad lähevad Tartus väga hästi, näiteks oli Emajõelinn esimene, kes julges kutsekoolid võtta munitsipaali alla ehk kogu õpilaskond on nähtaval, suunatav ja juhitav. Mulle meeldib Tartus elada.

Kas see on kiitus volikogule või koalitsioonile?

Mõlemale. Usun, et selline koalitsiooni ja opositsiooni eristamine nagu Toompeal pole omavalitsuse tasemel üldse teemaks, see pole nii oluline.

Miks ei ole?

Kohalik elu on kohalik elu. Siin on konkreetsed asjad, mis tuleb ära teha. Kas tegijaks on inimene, kes järgib Milton Friedmani või Karl Marxi, pole üldse oluline. Probleemid tuleb lihtsalt ära lahendada.

Kuid tegumood on ju erinev?

Eks variatsioonid pea jääma ja seetõttu tulebki genereerida ideid, et leida parim lahendus. Samas on selge, et Tartu volikogu eesmärk on parima elukeskkonna tekitamine. Keegi ei lähe teadlikult urgitsema ja midagi meelega vussi keerama, et siis rõõmustada: küll on koalitsioonil paha olla.

Mida arvate visioonikonverentsi ideest?

Olen üllatunud, et koalitsioon teeb linna arengukonverentsi ja küsib inimestelt nõu kuu aega enne volituste lõppemist. Mina teeksin seda kohe pärast volituste saamist. Kuid eks me kõik tea, miks seda konverentsi kuu enne valimisi peeti ja miks mitte hiljem.

Kas linnas on midagi sellist, mis ei meeldi?

Sõites Raatuse tänaval näeme, et sinna ehitatakse uut maja, mis kerkib otse Raatuse gümnaasiumi ette. See tähendab, et klassides jääb valgust vähemaks, mis näitab, et linnaplaneerijad pole haridusinimestega kohtunud.

Uus kaubamaja ei tekkinud kesklinna ka ööpimeduses. Kindlasti oli nii rael kui ka linlastel võimalus oma sõna kaasa öelda, kuid ei öeldud. See on koht, kus raad võiks aktiivsem olla ja linlastele infot jagada.

Kui käite linnalähedases metsas, näete, et need on prügi täis. Jube vaadata. Tehakse küll prügi koristamise päevi, kuid see ei aita. Kusjuures metsa alla tassivad prügi Tartu enda kodanikud. See probleem tuleb lahendada ja on näha, et sõnad ja hüüdlaused ei aita. Võibolla tuleks prügivedu tasuta teenuseks muuta? See tuleks ehk odavam kui kogu aeg prahti metsa alt korjata.

Olete Tartu Ülikooli nõukogus – kuidas olete kooli arenguga rahul?

Arengule ei saa midagi ette heita. Kindlasti on asju, mida saaks teha paremini, kuid ülikool on keerulistest aastatest, kui mõtleme viimast kümmet aastat, ilusti läbi tulnud ja kenasti arenenud.

Olen saanud ülikoolile paar aastat ka Toompea poolt vaadata ja tundub, et ülikoolil oleks vaja rohkem avatust. Nii Tartu kui ka ülikooli kuvandiks on tark inimene, kes on aga natuke torssis ja hoiab omaette.

Isamaaliidu kandidaat Jüri Kõre leidis eelmise nädala intervjuus, et Tartu Ülikoolil puudub konkurentsieelis. Mida teie arvate?

Ülikoolid ei konkureeri ühikakohtade kvaliteedi või hinnaga. Olen elanud nii Oxfordis kui ka Cambridge’is ja tean, et nende tingimused on meie keskmisest palju viletsamad.

Ülikoolid konkureerivad ainult õppe- ja teadustöö kvaliteediga. See on ainuke asi. Minnakse sinna, kus on tugevad professorid, maailmatasemel teadus ja hea õppetöö.

Kui palju volikogu jälgite?

Detailideni pole jälginud, kui aga olin haridusasjadega seotud, sai paljudega aru peetud ja nõu küsitud. Kuid teede ja kanalisatsiooni olukorrast ei tea ma tõesti midagi.

Aga kas peaks teadma?

Need teemad ei hirmuta. Olen pidanud erinevaid administratiivseid ametikohti ja tean, et suudan endale küllaltki kauged asjad selgeks teha.

Näiteks meeldivad mulle numbrid: olen olnud kolm aastat Tartu Ülikooli eelarvekomisjoni esimees ja ülikooli eelarve on Tartu eelarvega samas suurusjärgus. Ka ministeeriumis tegin endale kohe eelarve selgeks, sest kui tahad midagi juhtida, pead mõistma, kuidas raha liigub.

Kui valituks saate, lähete volikokku?

Jah, kindlasti.

Aga mis saab kahe aasta pärast, kui on riigikogu valimised?

Ütlen täiesti siiralt ja ausalt, et ei tea. Ma tõesti ei tea, kas ma tahan sinna. Ma pole riigikogu valimistel kunagi osalenud ja pole veendunud, et tahaks praeguse töö vahetada elukutselise poliitiku töö vastu – põhimõtteliselt igaveseks.

Kas Ene Ergma ja Mihhail Lotman on valimistel teie erakonna häältemagnetiteks?

Ma ei oska seda öelda. Põhimõtteliselt on neid võimalik valida. Kuigi täna on küllaltki mõeldamatu, et Ergma riigikogu esimehe kohalt ära tuleb.

Kuidas sellise lihtsalt häältekoguja kandideerimine linlase arvamust mõjutab?

Jah, see häältekogumise värk on üks jama värk küll. Kui saaks kokku leppida, et sellist häältekogumist pole, siis polekski. Kui saaks kokku leppida, et suuri plakateid pole, siis polekski. See on poliitilise kokkuleppe küsimus. Kes neid häältekogujaid või suuri plakateid ikka tahab? Olen kindel, et riigi arenedes jõutakse kunagi selliste kokkulepeteni.

Mismoodi mõjutab Res Publica üleriigiline maine kohalikke valimisi?

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0