«Blondiinid imegu käppa!» hõigatakse Kepsutajate paadile, kus istuvad vallatud punaste patsidega pipitüdrukud.
Kohe järgneb punapeadele nabatantsijate sõiduk. Kõhud võbisevad, paadid võbisevad. Ainult laupäevast jõeparaadi vaatama kogunenud rahvas tundub natuke tuim.Ühe pealtvaataja arvates on viga eestlastes, kes ongi sellised uimased. «Rahvas võiks ikka lehvitada ja karjuda rohkem!» kurdab tüdruk.
Möödub veel hulk paate. Pole seal rahvast, tantsijaid ega bändi. Peatelgist kostab üksikuid noote. «Hea matusemuusika,» viskab üks noormees nalja.
Venima kippuva lõpu päästab kärarikas mereröövlite paat. Bikiinides naised, palja ülakehaga mehed ja tulevärk kohe meenub reivipidu. Rahvale näib meeldivat.
Pereisa, kes naise ja tütrega vaatama tuli, väljendab rahulolu. Naine aga ütleb vahele: «Mina tahaks lõbusamat midagi! Energilisemat! Et saaks rohkem kaasa elada.»
Kalapüük viib hasarti
Pühapäev algab kalapüügivõistlusega. 39 õngitsejat seab end sildade vahele ritta ja konksud visatakse jõkke. Kaks tundi kestab rahulik meeleolu.
Emajõe festivali korraldaja Riho Leppoja, kes samuti kalapüügiga õnne proovib, kurdab, et elevus hakkab üle minema, sest enam ei näkka nii hästi kui alguses. Veerand tundi enne võistluse lõppu näitab Leppoja kahte särge ja ühte ahvenat, mis tal õnnestus veest välja sikutada.
Elavamaks läheb siis, kui hakatakse kalu kaaluma. Hasardis kalamehed talluvad üksteise varvastel, et konkurentide tulemusi näha. Pisikese telgi ümber mahuvad vähesed.
Laeva valla kalamehed ootavad natuke eemal ja viskavad seltskondlikult nalja. «No eks vanematele meestele ongi kalapüüdmine hea põhjus kodust ära tulla. Viid õnge naabrimehe kuuri ja oled jälle vaba mees,» kommenteeris üks härra kalapüügivõlusid.
Kui pingeline kaalumine ja mõõtmine läbi, alustab Vladislav Korets õpiköögiga. Rahva huvi kokakunsti vastu on märgatav. «Hea meelega läheks vaatama, aga ei hakka massi trügima,» ütleb üks proua teisele.
Liigun natuke ettepoole. Korets mõjub tõesti publikumagnetina. Ta libistab hoogsalt lutsusid käte vahel, et näidata, kui libedad need ikka on.
Lutsusupi tegemisest saavad osa kõik, kellel huvi. Korets jagab lõikumiseks laiali porgandid, kurgid, paprikad ja teised köögiviljad.
Pealaua juurde astub energiline naisterahvas, kes asub kiiresti kurke lõikuma. Nuga välgub siuh! ja säuh!. «Profid on koos!» hüüab Korets rõõmsalt.
Lutsusupi kokakunst
Telk lõhnab kala järele ja muutub umbsemaks. Mõnel kogukamal mehel on suurest higistamisest märg triip seljal. Palavuse tõrjumiseks rüübatakse vett ja õlut.
Korets jagab hea meelega juhtnööre. «Et supi leem jääks selge, tuleb kalal silmad peast torgata,» õpetab ta.
Publik saab ka küsimusi esitada. Selle peale läheb Korets aina enam särtsu täis ja vibutab verise noaga. «Ma kohe räägin sulle!» alustab ta seletamist.
Pealaval esineb Väikeste Lõõtspillide Ühing. Pinkidel istuvad peamiselt vanainimesed. Üksikud lapsed hüplevad lava ees.
Riho Leppoja jääb üritusega rahule, sest rahvast paistab olevat tunduvalt rohkem kui eelmisel aastal. Sööt on tema arvates välja visatud inimesed teavad festivalist aina rohkem. Nüüd jääb ainult loota, et osavõtjaid iga aastaga enam koguneb.
