|
«Valitsus teatab juba lühikese aja jooksul teist korda, et püüdsime parimat,
aga välja tuli nagu ikka,» ütles Veskimägi.
Veskimägi sõnul ei kõigutanud euroga liitumise edasilükkumine üha aasta võrra
suuresti Eesti
majanduskeskkonna usaldusväärsust ja turud reageerisid rahulikult, kuid
rahaliiduga liitumise nihkumine teadmatusse omab sügavamaid tagajärgi.
«Kõik see vähendab Eesti kui majanduskeskkonna usaldusväärsust ning kergitab
läbi selle laenuraha hinda nii riigi, ettevõtjate kui omale kodu soetavate
inimeste jaoks,» ütles endine rahandusminister Veskimägi.
Selle asemel, et olla pettunud majandusprognoosis kajastatud
inflatsioonimääras, peaks valitsus Veskimäe sõnul vaatama peeglisse ja küsima
endalt, mida on tegelikult tehtud inimeste sääste sööva inflatsiooni
pidurdamiseks.
«Üks asi on tegeleda kupüüride vahetamise temaatikaga, teine asi aga juhtida
ülekuumenemise piiril kihutavat majandust ja inflatsiooni,» sõnas ühendpartei
üks liidreid.
«Rahandusministeeriumi prognoos näitab selgelt, et inflatsiooni allikaks ei
ole üksnes nafta hinna tõus, vaid üha enam kasvav sisenõudlus, mida toetavad nii
sissevoolav laenuraha kui kvaliteetse tööjõu puudusest tulenev palgakasv, mille
üheks allikaks on ka avaliku sektori kulude kiire kasv,» ütles Veskimägi.
«Euroga liitumiseks tuleb seada uus realistlik kuupäev, näiteks 1. jaanuar
2010 ja valmistada ette kolme aasta plaan selle eesmärgi saavutamiseks, mis
hõlmab nii majandus-, rahandus-, eelarve kui välispoliitilisi samme seatud
eesmärgi saavutamiseks,» arvas Veskimägi.
Võidelda tuleb, ja mida konsensuslikumalt me seda teeme, seda tugevamad me
oleme.
Seepärast peaks valitsus Veskimägi sõnul riigikogu sügisistungjärgu algul
esitama uue euroga liitumise teekava koos meetmetega riiklikult tähtsa
küsimusena riigikogule käsitlemiseks.
«Euroga liitumise teekava peab olema laia konsensust omav dokument, ainult
nii suudame Eesti väikest ja avatud majandust ähvardavaid riske maandada,» arvas
endine rahandusminister. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |