Tartu turismiinfokeskuse uksest sisse astudes palusid nad ruttu luba internetti kasutada. Nimelt olid nad kärsitud teada saama, kas nende Brasiilia kodumaja üürilistelt on viimase kuu üüriraha laekunud või mitte. «Kogu nende reis näis olevat väga täpselt planeeritud,» kõneles turismiinfospetsialist Heleri Pleer-Volmer. «Karavansõiduki, millega nad siin ringi liikusid, kavatsesid nad pärast Euroopa läbimist maha müüa. Ja selle raha eest siis omakorda üle ookeani lennata.» Heleri Pleer-Volmer ongi üllatunud viimasel ajal just Austraaliast pärit turistide sageduse üle. Üks 30-ndates aastates austraallanna reisis näiteks ihuüksinda. Tal olid seljataga Hiina ja Mongoolia ning Venemaa, mille ta oli läbinud rongiga. Tallinnast soovitati tal tingimata Lõuna-Eestis peatuda ning Tartu turismiinfopunkti tuligi ta küsima Haanja- ja Võrumaa kaarte. «Teil on tänavad nii vaiksed ja rahulikud – keegi ei röögi kusagil,» kiitis austraallanna Tartut. Jala Tallinnast Vilniusesse Võimas reisipamp seljas, astus ühel päeval turismiinfopunkti uksest sisse keegi väga kõhn ja väga blond taanlane. Ta oli jala Tallinnast Tartusse marssinud. Nüüd vajas ta hädasti turismitöötaja nõu, kuidas oma üleliigne pagas Vilniusesse toimetada, sest ka sinna kavatses ta jala kõndida. Et Taani saatkond Leedus pakke pommihirmu tõttu vastu ei võtnud, siis soovitas Heleri Pleer-Volmer taanlasel oma pagas posti teel Vilniusse saata. Kord õnnestus infospetsialistil aidata kaht üpris eripärase sooviga soome prouat. Nimelt ihkasid nad ära käia oma eestlannast sõbranna haual. Sõbranna oli Tartus hiljuti surnud, aga soomlannad ei teadnud paraku isegi mitte õiget kalmistut, kuhu too naine võis maetud olla «Aga mul õnnestus see välja uurida, ja nad olid väga tänulikud,» on Heleri Pleer-Volmer uhke. Popp veebikaamera Ühed britid tundsid suurt huvi kohalike matkaradade vastu. Aga enne, kui nad kuuldud vastustega rahule jäid, näitasid klienditeenindajale ilvese pilti, ja pärisid, kas niisugust kiskjat võiks Eesti metsades sageli kohata ja kas see loom ka kuidagi ohtlik on. Raekoja platsi veebikaamera on turistide hulgas väga populaarne. Selle ees käiakse kodustele lehvitamas. Enne lepitakse meili teel lähedastega kokku, mis kell nood peaksid ilm.ee portaalis oleva Tartu veebikaamera avama, ja siis muudkui lehvitataksegi sealt maailma riikidesse. «Kõige ebaviisakamad on paraku eestlased,» märgib Heleri Pleer-Volmer lõpuks. «Üks eesti mees näiteks ei saanud meilt Eestit tutvustavat DVDd muidu osta, kui pidi kurjalt pärima, et kui ta peaks sealt midagi niisugust leidma, mis talle ei meeldi, kuhu ta siis oma pretensioone esitada saab. Ja nõudis telefoninumbrit.» Tartu turismiinfopunktis teenindatud klientide statistika näitab, et kuigi eelmise aasta rahvusvahelised hansapäevad tõid Tartusse rekordarvu külalisi, on ka tänavune suvi väga rahvarohke. Ka Tartu hotellide London ja Pallas juhatuse esimees Verni Loodmaa möönis, et eelmise aasta mai ja juuni hotellide täitumus puudutas 70 protsendi piiri, ent tänavu ületab see 70 protsenti tublisti ning juunis küündis ka üle 80 protsendi. «See on hotellinduses väga hea näitaja ja selle taga on kahtlemata Tartu atraktiivsuse kasv, korrastatud kesklinn, mõnusad kohvikud ja istumispaigad ning muidugi kõrgel tasemel üritused ja konverentsid,» tõdes Loodmaa. Tartus aeg-ajalt leviva paha lõhna üle ei ole
turistidelt vähemalt esialgu valjuhäälset nurinat kuulda
olnud. |
kõik galeriid
