Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmed on Puurmani lähedal Alam-Pedja looduskaitseala serval Jürikülas oskusi lihvinud juba aastaid, sest sealne endine nõukogude sõjaväeosa, üleliiduline pommitusteenistus, jäi nende valdusse. «Terve küla tehti selle sõjaväeosa pärast inimestest tühjaks, kõik aeti minema,» rääkis hõbehallide vanade raudväravate taga valvekorda pidanud Kaitseliidu Jõgeva maleva liige Jaak Õim. «Siia lendasid õppepomme viskama isegi Kamtšatkal teeninud lendurid.» Pärast küla tühjendamist ehitas vene sõjavägi endise Kirna talu kohale kasarmud ja muud vajalikud hooned. Müürid kerkivad Kaitseliitlased on end sisse seadnud kõigi ebamugavustega vanas kasarmus. Sellest kiviviske kaugusel käib endise teise kasarmu kohal vilgas ehitus – kerkima on hakanud Kaitseliidu Jõgeva maleva ning riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni haldus- ja õppekeskus. «Lihtsalt lust on ehitust vaadata, asi liigub ikka väga kiiresti,» rõõmustas riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni spetsialist Riin Vare. «Kuu aega tagasi olid siin vaid suured augud ja vesi.» Mida looduskaitsjad siis kaitseliitlastega ühise katuse all tegema hakkavad? «Siia tuleb Alam-Pedja looduskaitseala süda,» selgitas Vare. «Seame siin sisse töö- ja õpperuumid ning sisustame Alam-Pedjat tutvustava ekspositsiooni.» Õpperuumid on mõeldud lastele ja noortele loodushariduse andmiseks ning tudengitele ja teadlastele. «Ruumi õppekeskuses jätkub ja miks mitte seda siis ka teistega jagada,» ütles Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kapten Janno Rosenberg. «Saame ju kokku leppida, millal tahame meie ning millal soovivad looduskaitsjad auditooriume, sööklat, sauna või öömaja kasutada.» Valmib kevadel Ruumi peaks tõesti jätkuma: arhitekt Sirje Haaveli kavandatud kahekorruselisse õppekeskusse tuleb kokku 83 ruumi, mis võtavad enda alla ligi 1650 ruutmeetrit. Tuleva aasta aprillis-mais valmiva õppekeskuse rajamiseks kulub ligi 23 miljonit krooni. Sellest ligi kaheksa miljonit krooni eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Juba ligi viis miljonit krooni on kulutanud Kaitseliit. «Eks raha tuleb veel mõlemalt poolelt,» ütles Rosenberg. «Kellegagi koos tegutseda on nutikas,» märkis riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktori asetäitja Aita Saksing. «Nii on lihtsam vajalik raha kokku saada ja ka töötada.» |
kõik galeriid
