Trükikoja Triip katusele rajati kerghuumusel põhinev murukatus just praktilistel kaalutlustel – et see toimiks loodusliku konditsioneerina. «Murukatusealuses trükiruumis jääb kuivatusahjudest hulgaliselt soojust üle,» selgitas ASi Triip juhataja Juhan Peedimaa. Kolm aastat tagasi rajatud murukatuse tõttu ei pea trükikojas elektrilisi konditsioneere kasutama. Metsa ei sobi Lisaks kasutavad trükimaja töötajad murukatust paigana, kus klientidega kohtuda või lihtsalt lõunapausi veeta. Murukatuste spetsialist Pille Koorberg ütlebki, et murukatust rajades tuleb esmalt teada, milleks seda teha. Näiteks metsa sees asuva talumaja murukatus võib olla küll keskkonda sobiv, kuid selle ökoloogiline efekt seal ei avaldu. Linnakeskkonnas vähendab murukatus kanalisatsiooni koormust. Asfaldilt on sademeveel vähe võimalusi otse maapinda imbuda. «Murukatuse taimed kasutavad osa sademeveest ära, osa veest aurustub ja väike osa jõuab tagasi kanalisatsiooni – see vähendabki oluliselt kanalisatsiooni koormust ja aitab nii säästa üleliigse kanalisatsioonivee ülepumpamiseks kui ka vee puhastamiseks tehtavaid lisakulutusi,» selgitas Koorberg. Ka aitab murukatus kuuma ilma korral katusealuseid ruume jahutada, lisaks on haljastatud katusel katusematerjali kaitsev ülesanne. Kergmurukatuse rajamine ei nõua lisavaeva – seda saab lihtsalt luua ka juba valmisoleva hoone katusele. «Silmas tuleb pidada siiski, et mida suurem on katuse kalle, seda kulukamaks läheb murukatuse loomine,» nentis Koorberg. Kõige sobivam ja ka ökonoomsem on tema sõnul katus, mis on kas täielikult lame või kerge, paari kuni kümnekraadise kaldega. Mätaskatus annab oma raskusega kogu majale suurema koormuse, seega tuleb arvestada, kas hoone konstruktsioon seda kannatab. «Üks ruutmeeter vett täis mätaskatust võib kaaluda sadu kilogramme, kerghuumusel põhineva murukatuse ruutmeetri raskus jääb aga ka vett täis olles mõnekümne kuni saja kilo ringi,» selgitas murukatuste spetsialist. Kuigi enne murukatuse loomist oleks soovitatav nõu pidada mõne spetsialistiga, saab selle valmistamisega hakkama igaüks. Oluline on see, et murukatus saaks vajalikud kihid. Katusepinna poolt vaadatuna alustatakse murukatuse loomist vettpidava kihi ja juuretõkke paigaldamisest. Drenaažikiht dreenib välja liigse vee ja geotekstiil püüab kinni peened pinnaseosad, et drenaaž ei ummistuks. Mineraalvillakiht hoiab pinnases niiskust ja selle peale käibki juba spetsiaalne erinevat mõõtu kergkruusast, mullast ja savist koosnev kiht, kuhu külvatakse ka taimed. «Kõik kihid on vajalikud,» märkis Koorberg. Aeganõudev tegevus Murukatustele sobivaid taimi on Koorbergi sõnul palju. Ta soovitab taimesegu valida nii, et maist septembrini haljendavale katusele jätkuks õisi igaks ajaks. Et murukatus on iseuuenev, ei vaja see erilist hooldust. Kastma peaks katust tihedamalt 4–8 nädala jooksul pärast seemnete külvamist, taimestiku välja arenedes vaid väga ekstreemsetes ilmaoludes. «Nagu seda on olnud tänavune suvi,» märkis Koorberg. Samas tuleb silmas pidada, et murukatuse loomine on aeganõudev protsess ning seemnest külvates võib minna paar-kolm aastat, enne kui katus lõplikult kauni välimuse saab. Nii ei ole veel õitsema läinud taimed Tartu Tehnoloogiapargi katusele mullu rajatud murul. Tänavu oli seal näha vaid üksikuid õisi, tehnoloogiapargi direktor Heiki Tamm loodab aga, et pärast kevadel tehtud lisakülvi saab paari aasta pärast maja akendest õites katust imetleda. Kas teate? Taimi murukatusele • Kukeharjalised (harilik, valge ja roomav kukehari, kalju-kukehari jm) • Nelgilised (kartuusia nelk, nurmnelk, kivirik-kaljunelk) • Kellukalised (karpaatia ja ümarlehine kellukas) • Maranad (hõbe- ja kevadmaran) • Liivateed (aed-liivatee, nõmm-liivatee, paljalehine liivatee) • Kuumaasikas • Harilik raudrohi • Karvane kadakkaer jmt Allikas: Pille Koorberg |
kõik galeriid
