| Pärast töötunde ei anna ta aga enda sõnul hea meelega ühtegi autogrammi. Michelsoni hinnangul on Eestis «see värk üle haibitud» – tegelikult ei ole ta enda sõnul midagi nii teada-tuntud mees, kuigi esmaspäevast reedeni kuuleb teda kella 21-st 22-ni teleri vahendusel laulmas üle 100 000 inimese. Muusik nendib, et tõepoolest, laule «Tõstan näpu» ja «Mustas vaikuses» teavad paljud, vähem inimesi teab, et neid laule esitab Supernova, ja veel vähem inimesi teab, kes seal bändis on. «Kui teha katse ja panna mind Tartu kesklinna seisma, siis sajast mööduvast inimesest tunneks mind ära üks ja see oleks ka arvatavasti mõni sugulane,» naerab ta. Uus stiil Nõme on Michelsoni hinnangul ka see, et kõik tahavad Kroonikasse saada. Teisalt on seltskonnaajakirja kirevatele lehekülgedele pääsemine oluline tema sõnutsi sellepärast, et osa inimesi kuulab teatud ansamblit hea muusika, osa meedias loodud põneva imidži tõttu. Selle aasta alguses Spe-culative Rock`n`roll Bandist samade tegijate, ent uue muusikastiiliga – Michelson annab sellele meloodiliste kitarrilugude tõttu nime «Briti popi ameerika variant» – saanud Super-nova Kroonika kaante vahele seni jõudnud pole ja bändi laulja sõnul nad sinna trügima ka ei hakka. Saavat ilmagi suurepäraselt hakkama. Tartu 7. keskkooli, praeguse Karlova gümnaasiumi muusikaklassis õppinud, klaverit ja puhkpille mänginud ja aastaid Tartu Poistekooris laulnud Mi- chelsoni elutarkus näitab sedagi, et Elleri ja Otsa kooli õpetussõnu läheb vaja nendel, kel kavas kunagi ooperis või muusikalis üles astuda, aga mitte bändi tegemiseks ja poplugude kirjutamiseks. «Seal pannakse kõik vormi... See on jama, muusikal pole mingeid vorme vaja. Mida ajukamalt teed, seda parem,» räägib heliloominguga tegelev Michelson. Supernova lugude viisid sünnivad enamasti nii, et ta läheb koju, kui tuju on, plännib natuke aega kitarri, ja kui tundub, et kõlanud viisijupp on enam-vähem normaalne, tuleb see meelde jätta. Kui paarkümmend lugu või viisijuppi on valminud, valib ta neist välja umbes viis. Siis saavad nad bändi bassimehe Urmas Jaarmaniga kokku ja mängivad teineteisele ette, mis mõtteile üks või teine on tulnud, täiendavad teise mehe loomingut ning alles siis mängivad loo korraks proovis läbi. Ja kui pärast seda ikka veel tundub, et päris hea sai, hakkab keegi teksti kirjutama. Sageli on seda teinud Urmas. Praegu koostamisel oleval, sügisel ilmuval esikplaadil on 12 loost seitsme sõnad kirjutanud aga Supernova produtsent, Smilersi laulja Hendrik Sal-Saller. Bändil on esinemisi iga nädal ja esinemiste kõrvalt tööle jõudmine sõltub tahtmisest, tunnistab Michelson. «Mõni mees ei viitsi pärast kontserti kaks päeva midagi teha, siis muidugi ei saa tööl käia,» leiab ta. Oma põhitöökohast ei loobuks ta ka majanduslikel kaalutlustel – üks kuu võib muusikuna ju palju pappi saada, aga kunagi ei või ette teada, äkki juba järgmisel kuul ei teeni mängudega (nii ta esinemisi nimetab) leivarahagi. Tulevane sotsioloog? Eesti keskmise palga pidavat kõrtsi nurgas iga nädal kolmapäevast pühapäevani sülti mängides teenima küll, aga see ei ole Michelsonile mokka mööda. Talle on tähtis laval ikkagi täiega rokkida. Oma igapäevast tööd nimetab ta asjatamiseks, sest see ei ole traditsiooniline müügitöö ja inimestele kauba pähe määrimine – see inimene, kes autosalongi satub, on juba oma valiku teinud ja teda tuleb ainult natuke suunata ning infot jagada. Tavaliselt Mercedes-Benzi müügisalongi möödaminnes, ehku peale ei satuta. Tihedast töö- ja esinemisgraafikust hoolimata jääb Mi- chelsonil ka enda jaoks aega. Siis mängib Prantsuse jalgpallimeeskonna poolehoidja jalgpalli ja loeb ajaloolise sisuga raamatuid. Vahel harva satub ta ka kooli. Nimelt on käsil sotsioloogiaõpingud Tartu Ülikooli avatud ülikoolis. «Vaevalt, et ma pärast kooli lõpetamist kõrghariduse omandamise eest palka saan juurde küsida või kontserdil 25 krooni kallimalt pileteid müüma hakata,» naljatleb ta ning lisab, et koolis käib ta ennekõike silmaringi laiendamiseks. CV • Rainer Michelson muusikahuvi algust ei mäleta, aga ta arvab, et siis võis olla a cappella jorin. • 1973. aastal sündinud noormehel kaob mälukas 1970. aastate lõpust, mil sattus lasteaia kõrvalt muusikakooli klaverit õppima. • Kooliajal laulis ta Tartu Poistekooris ja puhus pilli. • Tööga on käsikäes käinud Speculative Rock`n`roll Band, Supernova ja kitarr. • Lõppu ta ei tea, aga siis võiks tema sõpradeks olla kannel ja lõõts. |
kõik galeriid
