| Hobuste spetsialisti Kollomi sõnul on hobuste jalaluumurde tänapäeval võimalik ravida, suuremaid luudemurde ka ravitakse. «Üldjuhul sellistest hobustest aga enam võistlusratsut ei saa,» lisas ta. 17-aastase Palladiumi luud oli aga nii kildudeks, et midagi muud üle ei jäänud ning seetõttu otsustati loom uinutada. Kuna lisaks Eesti arstidele olid kohal ka Hollandi ja Soome veterinaarid, siis on Kollomi sõnul kindel, et püüti teha kõik mis võimalik. Raigo Kollom on mees, kes Palladiumi 1991. aasta mais Minski lähedal asunud kindral Dovatori nimelises hobusekasvatuses märkas ja ta sealselt oksjonilt ostis. 2005. aasta sügisel ajakirjale «Lemmik» antud intervjuus rääkis Kollom, et juba siis jäi talle silma toona vaid kaheaastase Palladiumi hüpe. Mitte niivõrd tehnika või graatsilisuse poolest, vaid loomast õhkuva rõõmu poolest. Talle meeldis juba siis takistusi ületada, suure rõõmu, enesekindluse ja püüdlikusega, kuigi õigeid võistlusi varsaohtu loom veel näinudki polnud. Vaatamata teistele huvilistele tegi parima pakkumise Kollom, kellel tegelikult polnud kaasas ei raha ega ka garantiikirja. Ajakirjale antud intervjuus rääkis mees, et hiljem soovitas üks Vene sportlane hobuse kohe Eestisse viia, sest muidu oleks see seal raha laekumist oodates kindlasti ära napsatud. Suure usalduskrediidiga Kollomile see ka võimaldati, Palladiumi eest sai tasutud augustiputši aegu. Juba algusest peale temperamentsusega hiilanud Palladium hakkas kiirelt tõestama, et tegemist on tõesti väärisratsuga. |