| Eile allkirjastatud lepingu tulemusena valmib keemiahoone ehituse raames keskkonna- ja materjalianalüüsi keskus, kuid eelkõige soetab Tartu Ülikool oma uurimisasutustele keerukat ja kallist laborivarustust. See summa eraldati teadus- ja arendusasutuste arendamise infrastruktuuriprogrammi raames, varem on sama programmi kaudu antud ligi 58 miljonit krooni Tartu Ülikooli biomeditsiini ning molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborite tarbeks ning 30,4 miljonit krooni Eesti Biokeskuse projektile «Haigused ja evolutsioon genoomikas». Nende kahe projekti raha tuli lõviosas Euroopa Liidu struktuurifondidelt.Alla poole Tartusse Ühtekokku toetasid Euroopa Liit ja Eesti riik Eesti teaduse infrastruktuuri 440 miljoni krooniga, sellest summast ligi 200 miljoni krooni eest investeeringuid tuleb Tartusse. Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaani professor Tõnu Meidla sõnul hakkab 107 miljoni kroonise mahuga projekti raames ostetavat aparatuuri kasutama nii bioloogia-geograafiateaduskond kui ka füüsika-keemiateaduskond, lisaks füüsikainstituut ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Tallinnas. «Veidi rohkem kui kolmandik sellest kulub uude keemiahoonesse tulevate laborite ehitusele, ülejäänu aga aparatuurile,» lausus Meidla. Ostetava laboriaparatuuri hulka kuulub näiteks nanouuringute elektronsondseade, mis kujutab endast väga suure lahutusvõimega elektronmikroskoopi. «Selle seadmega saab arendada ja täiustada neid materjale, mis on vajalikud kõrgtehnoloogiliste materjalide või seadmete ettevalmistamiseks,» rääkis Meidla. «Samuti saab detailselt analüüsida näiteks Kohtla-Järve tuhamägedes toimuvaid protsesse – need ladestunud tootmisjäägid võivad kõigutada looduslikku tasakaalu.» Ettevõtteile ligitõmbav Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et mullu ligi 58 miljonit saanud biomeditsiini ja rakubioloogia tuumiklaborid on praeguseks sisustatud 15 aparaadiga. Aparatuuri kasutavad mitmed Tartu Ülikooli teaduskonnad ja instituudid ning erafirmad. Raha jagamist korraldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tehnoloogia arenduse ja innovatsiooni direktori Madis Võõras ütles, et programmi taustaks oli edendada peale akadeemilise teaduse ka teadusmahukat ettevõtlust. Juba praegu kasutavad ostetud laboreid meditsiiniuuringute ning bio- ja geenitehnoloogiafirmad. Tensoni kinnitusel meelitab sellise aparatuuri olemasolu Tartusse ka teadusmahukaid välisfirmasid. Laborid said Tensoni sõnul muu hulgas kolm erinevat konfokaalmikroskoopi, mis maksid kokku kümme miljonit krooni. «Tavaline mikroskoopia surub raku kolmemõõtmelise kujutise ühte kihti kokku, aga konfokaalmikroskoopia võimaldab saada rakust kihikaupa kolmemõõtmelise kujutise,» selgitas ta. Kaheksa projekti Tehnoloogiainstituudis on nüüd ka voolutsütomeetria aparaat, mis lubab rakke nende pinnaomaduste põhjal erinevatesse rühmadesse sorteerida. «Varem kulus 50 rakugrupi analüüsiks Tartus terve päev, uue masinaga kulub sajale analüüsile pool tundi kuni tund,» märkis Tenson ja lisas, et seni käidigi suuremamahulisi analüüse tegemas välismaa ülikoolides. Tenson ise uurib laboris antibiootikume ja antibiootikumresistentsust, firma Quattromed uurib nakkushaigusi ja Finnish Immunotechnology tegeleb aidsivaktsiini väljatöötamisega. Teadusasutused taotlesid programmi raames raha 13 projektile, ühtekokku 778 miljonit krooni. Raha sai kaheksa projekti. Tartu teadusasutused said laboritele ligi 200 miljonit krooni
EL ja Eesti riik andsid: • Tartu Ülikoolile biomeditsiini ning molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborite sisseseadmiseks 57,9 miljonit krooni • Eesti Biokeskusele infrastruktuuriprojekti «Haigused ja evolutsioon genoomikas» raames 30,4 miljonit krooni Eesti riik andis: • Tartu Ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskuse väljaarendamiseks ,2 miljonit krooni. Allikas: EAS |
