Pole vist olnud ühtegi liikluskäsitlust, milles poleks puudutatud või riivatud ühistransporti, Tartus niisiis bussiliiklust. On juttu puntras parkimisest, siis soovitatakse rohkem bussiga sõita. Kirudes umbes tänavaid, pakutakse jälle lahenduseks mugavat bussisõitu, ja unistades linna äärde rajatud parkimismajadest, nähakse auto parklasse jätnu sihtkohta viijana loomulikult kiiret ja mugavat bussi. Sõnaga – buss peab meid päästma autouputusest. Tegelikult võikski jääda neid jutte rääkima ja bussiga probleeme lahendama, sest nagu Tartu Postimees eelmisel nädalal kirjutas, on Tartu bussindus justkui pimeduses kobanud ja linnavõim pole seni tulnud selle peale, et talle valgust näidata. Ollakse rahul, et riigihange on sooritatud, dotatsioon paika rihitud, bussid sõidavad ja mis siin veel muud pajatada.Linlane, kes bussiga sõidab, näeb rahuloluhalluses ka tumedaid tähne, ja neid on õige palju. Bussid hilinevad peatustesse, intervallid on liiga pikad, sageli tuleb sihtkohta jõudmiseks kaua mööda kõrvalisi tänavaid vingerdada, tipptunnil on bussis rahvast talumatult palju, mõnes peatuses on ette nähtud kümne- kuni paarikümneminutine seisuaeg jne. Bussijuhid omakorda kiruvad rohkeid foore ja ülekäiguradu, kohati liiga kitsaid tänavaid ja närvilisi sõitjaid. Kõigest sellest võib järeldada, et liinivõrk ei ole Tartus optimaalne ja midagi ei ole tehtud infosüsteemide tänapäevastamiseks nagu ka bussidele mingigi eelisolukorra loomiseks üha tihenevais liiklusummikuis. Ehk siis kiire ja mugav bussindus on siinmail veel ulme. Loomulikult vajavad uuendused raha, aga kõigepealt ikka teavet, mille alusel ümberkorraldusi kavandada. Õigus on GoBus’i juhil Valter Keisil, et liinilogistika sõltub sellest, kuhu ja kui palju sõidetakse, sellist koondinfot aga pole. Väheks jääb mingitel liinilõikudel tehtud loendustest, tarvis oleks ülevaadet kogu süsteemist. Paraku ei ole ülevaadet isegi sellest, kui palju on bussides piletitega ja kui palju soodustustega sõitjaid. Nii et tõeline pimeduses kobamine, kuhu nüüd näikse avanevat võimalus valgust heita – nimelt kavatseb linn nõutada bussindusele raha riikliku transpordi infrastruktuuri investeeringute kavast. Projekt, mille abil pannakse bussid täpsemini käima, mis teeb lihtsamaks graafikute täpsustamise ja muutmise, mis võimaldab busside eelistamist fooride juures ja muudki vajalikku, maksab 35 miljonit krooni, millest linnal tuleks tasuda 5,2 miljonit. Loodetavasti see kava õnnestub ja Tartu bussindust ootab mõningase iluravi asemel tänapäevasel tasemel ümbersünd. Igatahes peab linn tegema kõik, et nüüd kergitatud kava pealtnäha suuremate asjade varjus unarusse ei jääks – juttu on sel teemal juba küllalt puhutud, aeg oleks heietamisest tegudeni jõuda. Kuigi vanasõna väidab vastupidist, on kokkuhoid nii mõnigi kord koonerdamine, mis ahelreaktsioonina üha uusi hädasid kaela toob – see puudutab nii liiklust kui ka linlase heaolu laiemalt. |
