Tartu vajab värskendust ja ehk ongi hea, et uus linnapea tuleb väljast – arengud ja kitsaskohad paistavad kahtlemata teise nurga alt kui põlistartlasele. Karismaatilisele Ansipile ja sarmikale Jänesele mantlipärija leidmine ei ole kerge ülesanne. Latt on liialt kõrgele tõstetud ning uut tulijat kiputakse eelmistega võrdlema.

Viis-kuus aastat ei ole Tartus keegi tõsisemalt liiklusprobleemidega tegelnud ja tagajärg on täna kõigile näha.

Ummikud luubi alla

Urmas Kruusel tuleks autoga teha paar tiiru linnas ja pilt saaks selgeks. Endisaegne tänavavõrk on jäänud autodevoolule kitsaks, normaalselt ei saa toimida ühistransport.

Kiiremas korras tuleks kokku kutsuda mitme osapoolega ümarlaud või avalik foorum, kus oma tähelepanekud saaksid välja öelda kõige paremini kitsaskohti tundvad inimesed, näiteks iga päev rooli keeravad bussijuhid, operatiivsõidukite juhid, politseinikud ja tavakodanikud.

Seejärel võiks moodustada väiksemad töörühmad, kes otsiksid mingigi leevendust toova lahenduse.

Tulevane linnapea on hommikuti kindlasti näinud, milline olukord valitseb Viljandi ja Valga maanteel ning Ringteel. Viimase viie-kuue aasta jooksul on üha enam inimesi kolinud linnakärast eemale Tartu lähiümbrusesse. Vaadake, missugune autode tulv on hommikuti ja õhtuti Viljandi, Riia ja Räpina maanteel!

Keskseks on kujunenud linna sisse- ja väljasõiduteede laiendamine ning sujuva liikluskorralduse tagamine.

Riia tänav on umbes mis umbes. Kui mõni aasta tagasi liiguti Riia mäest alla Võidu sillale, siis nüüd võib tipptundidel märgata, et ka Riia mäkke ja sealt edasi kulgev suund on umbes – eks ikka tänu hoogustunud kinnisvaraarendusele Tartu lähiümbruses.

Turu-Riia-Vabaduse ristmiku korrastamine on nii jalakäijate kui autojuhtide huvides. Kui aasta pärast valmib Emajõe ärikeskus, siis mina küll sealkandis enam liikuda ei soovi. Ei kujuta hästi ettegi, kuidas kõik need bussid, autod ja jalakäijad selles virvarris liikuda saavad.

Eelmiste kõrgete linnaametnike jutt, et tunnelit sinna teha ei saa, on oma aja ära elanud ning lausa lapsik.

Olen konsulteerinud Ülikooli-Vabaduse lõigu tänapäevaseks muutmise võimaluste üle mitme erudeeritud ja kõrgesti haritud omaaegse ehitusspetsialistiga. Need mehed ei ole rumalad, pigem targemad kui täna ametis istujad.

Kurb on see, et linnavõim on nende meeste jooniseid ja tähelepanekuid siiani lihtsalt ignoreerinud. Kui uus linnapea on mõned korrad Riia tänava umbejooksnud liikluses mõnele tähtsale kohtumisele hilinenud, ehk siis hakkavad asjad liikuma.

Teine luup sildadele

Arvan kah, et kavandatav Vabaduse autosild liiklusprobleeme ei lahenda. Kuni pole korralikke ühendusteid Tammelinnast ja Veerikult Laiale tänavale, siis vaevalt saab kedagi jõuga sundida uut silda kasutama.

Järelikult tuleks tegelda sinna uue võimaliku liikluskoridori planeerimise ja väljaehitamisega, muidu juhtub nii, et teeme silla, mis ei vii kuhugi.

Samas ei kujuta hästi ette, kuidas hakkab raskeliiklus Tähtvere ja Laia tänavat pidi kulgema Vabaduse sillale ja sealt omakorda Narva mäele, Meltsiveski Konsumi ümbrusesse tänapäevase ristmiku rajamine on aga eksamiküsimus.

Tegelikult tuleks trummi põristada hoopis Ringtee või Tiksoja silla nimel ja neist ühe valmimist igati kiirendada. Silmapiiril terendab Sõpruse silla remont ja kui ükskord seal tööd algavad, peab olema varuks mingi alternatiiv.

Praegune Tartu on võrreldav kümne aasta taguse Varssaviga, kus kogu transiit kulges läbi kesklinna.

Sõpruse sillal ukerdavad võõrast numbrit kandvad kaubaautod, et Puiestee tänavat pidi võtta suund Narva maanteele. Jaamamõisa Selveri avamisega on umbe jooksnud Puiestee ja Jaama tänava liiklus, kõigile meelehärmiks on seal jalus rekad.

Julgemad raskeveokijuhid sõidavad Turu tänavat pidi üle Võidu silla, lisades koormust niigi vaevatud kesklinna liiklusele.

Nüüd, kui meil on riigikogusse valitud Astok, Jänes ja Jõgi (viimasest ei kuulnud mina eelmises riigikogus kippu ega kõppu!), peaksime võtma neil nööbist ja küsima, kuidas edeneb lobitöö maanteeametiga Tiksoja silla rajamiseks. Just see sild võimaldaks tulevikus suunata raskeliiklus Tartust mööda ja vähendada niiviisi koormust Annelinna, Narvamäe ja Ropka-Aardla piirkonnas.

Kuhu panna parklad

Isikliku autoga linnas liikumine muutub üha lootusetumaks, sujuvalt toimiv ühistransport on aga täna veel utoopia. Viljandi, Riia, Räpina ja Narva maantee äärde tuleks ehitada parklad, kuhu lähipiirkondade elanikud saaksid oma sõiduvahendid jätta, kasutades südalinna jõudmiseks säästlikku ühistransporti.

Busside päralt võiks olla eraldi rada, kus kehtiks rohelise laine põhimõte. Praegu võib see tunduda ebarealistlik, aga aastal 2012 tõdeme, et õige aeg on lootusetult mööda lastud, vaba maad enam pole ning liikluses valitseb kaos.

Seepärast tasuks mõnikord analüüsida ka esmapilgul utoopilisena tunduvaid ideid. Tallinn on sunnitud täna tõdema, et linnaäärsed parklad on tõsine leevendus kesklinna liiklusele.

Uue Maxima avamisega on süvenenud liiklusoht Väike-Turu tänaval. Supermarketit varustavad kaubaautod sooritavad julmalt vasakpöördeid, Zeppelini nurga taga kurvis seisavad raskeveokid on hõivanud niigi kitsukese sõiduraja piiratud nähtavusega tsoonis.

Kuidas üldse anti kaubakeskusele kasutusluba, kui varustamine ja kauba mahalaadimine on lahendatud puudulikult? Väike-Turu tänav on praegu leevendus Turu tänaval liikujale, kui ei taheta ummikus seista ning soovitakse probleemideta turule või kesklinna jõuda.

Tundub, et Tartus ei vastuta liikluse korraldamise eest keegi, asjad on lastud lihtsalt isevoolu.