Näitate mulle praegu ajakirja, kus juttu Alatskivi lossi taastamisest. Kas lossi lagunemisest päästmine ongi see kõige südamelähedasem teema? Ei ole, elutööks pean ikka koos abikaasaga Liivi muuseumi rajamist täiesti tühjale kohale. See Oja talu oli ju kokku kukkumas. Aga sellega olete rahul, et Alatskivi loss läheb Rein Kilgile? See on õnnestunud valik. Kilk on vähemalt tegude inimene. Tavaliselt vallajuhid mõtlevad ikka natuke enda peale ka. Isegi see Nõmme talu Saare valla Levala külas, kus te praegu elate, ei kuulu ju teile. Kogu enda varandus on korter Alatskivil. Oleme mõlemad abikaasaga rohkem kultuuri- ja vaimuinimesed ja erilisi materiaalseid vajadusi ei ole. Põhiliselt oleme toetanud oma kahte last. Vaatame nüüd seda teie CVd... Kuulute Rahvaliitu. Alles enne vallavanema ametist lahkumist olude sunnil astusin. Olen olnud kunagi ka kommunistlikus parteis. Andsin endale lubaduse, et ei astu sinna kunagi, aga pidin seda murdma. Olete lisaks varasemale kultuuritöö ja näitejuhtimise peda-haridusele alles 2004. aastal lõpetanud kunstiakadeemia ja kannate kunstide magistri tiitlit. Vallavanematöö kõrvalt? Jah. Alatskivi lossi kõrvalt, et midagi valesti ei läheks. Õppisin seal statsionaaris muinsuskaitset ja restaureerimist. Kunas te Alatskivi vallavanemaks saite? 1999. aastal. Enne ma volikogus polnud ja ma tõepoolest ei tahtnud tegeleda mingi parteitööga. Tegutsesin muuseumis ja korraldasin üritusi. Alatskivi maanaistele tulid norra naised külla. Nemad ajasidki tagant, et maanaiste selts läheks oma nimekirjaga valimistele. Mõtlesin, et mind kui endist punast keegi ei vali, aga valiti ja sain koos Uno Ainsooga kõige rohkem hääli ja siis tuligi kohe pakkumine kandideerida vallavanemaks. Vallavanemana oli teie leivanumbriks vallale projektidega raha juurde hankimine. Mis te siis lõpuks saadud raha eest ära tegite? Esimese asjana puudus meil perearstikeskus, sest öeldi, et apteek ja ambulatoorium ei vasta enam nõuetele. Enne mind alustati tööd ka päästeteenistuse kolimiseks vanasse meiereisse, aga see oli raha puudusel seisma jäänud. Siis ei jäänudki muud üle kui hakata projektidega raha otsima. Esimesena saigi apteek uutesse ruumidesse. Osa rahast tuli ka riigilt. Käisin igasuguste uste taga seni, kuni ma sain need rahad. Kui vaja, pöördusin otse peaministri poole. Olete mõnikord istunud laua taha ja rehkendanud kokku, palju te ikkagi 1999. ja 2005. aasta vahel Alatskivi valda raha juurde tõite? Päris nii ei ole teinud. Alatskivi lossile sai projektidega umbes 11 miljonit krooni. Isikliku populaarsuse eest pole te töötegemise kõrvalt eriti hoolitseda jõudnud. Pean silmas seda, et viimastel riigikogu valimistel saite pealt saja hääle. Alatskivi vallas sain kõige rohkem hääli, aga mul ei ole sellist kommet, et käin toast tuppa ja majast majja. Käisin ainult ühel üritusel ja see oli pensionäride pidu, sest ma laulsin Alatskivi naistekooris. Miks te ikkagi Alatskivilt lahkusite? Oleksite ju saanud vallajuhina jätkata. Aga siit (Nõmme talust – toim) on nii halb tee sinna sõita. Mul ei ole korralikku autot ka. Ostsin maale tulles poja vana Audi, mis võttis saja kilomeetri peale 13 liitrit. Ma oleks pidanud selle kinni maksma. Oleksin võinud jätkata. Pidasin siiski ausaks enam mitte kandideerida, sest ma ei tahtnud pärast esimest kolmegi aastat enam edasi olla. Väsitas ära vallavanemaelu? Väsitas ja nüristas. Aga kui ma olin veel Alatskivi vallavanem, käis juba Kallaste volikogu esimees Jaak Üprus mind Kallastele linnapeaks kauplemas. Kallastel olite lühikest aega – mis selle lahkumisekarika viimaseks piisaks sai? Volikogu menetlusse läks mulle teatamata eelnõu, mis kavatses arvata endise kutsekooli ühiselamu välja ehitusregistrist, hoone lammutada ja seejärel kanda maha bilansist. Andsin kohe lahkumisavalduse ja sain mullu 1. septembrist priiks. Kummaline oli vaadata, et viimaste valimiste ajal oli teie tööhõive koha peal auguke. Siis ma kirjutasin projekte, olen neid kirjutanud kogu aeg ja teen seda ka praegu, haigena. Tegelesite ka Saare mõisa taastamisega. Saare mõisa tahtsin kasutada ka oma magistritöö tegemisel. Kavas oli mõis korda teha. Aga kuna mõis on eravalduses ja jaguneb kolme omaniku vahel, teeb see mõisa elluäratamise väga raskeks. Praegu on mõis kehvas seisus, aga praegu on ka minul kehv tervis. Ma ei tea, kaua ma üldse veel elan. Kuu? Kaks? Asi on nii hull? Minu jaoks on see täiesti tundmatu haigus. Ma ei tea, kui hull ta on, ehkki mind on opereeritud. Kui te tervenete, mis siis? Siis lähen tööle. Peaks juulikuuks terveks saama, et tööle minna. Aga ei tea. Mõnda omavalitsusse? Jah, see on omavalitsus ja kultuuritöö, aga mitte omavalitsuse juhtimine.
> Loe edasi |
