1910. aastal valminud Eha 25 maja perenaine Mare Lossmann on saanud linnalt kolmel varasemal aastal kokku umbes 50 000 krooni ennistustoetust. Foto: Sille Annuk

Seitsmendat aastat järjest korjab Tartu lin-navalitsus miljööväärtuslike rajoonide majaomanikelt avaldusi restaureerimistoetuse saamiseks, keskendudes arhitektuursetele originaaldetailidele.

Varasemail aastail on antud raha ka fassaadivärvimiseks ja katusevahetuseks, ent tänavu keskendutakse ehisdetailidele: puitpitsid, verandad, rõdud, katusetornid, ärklid, aknaluugid, välisuksed, varikatused jne.

Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik ütles otsust selgitades, et katuste ja fassaadide kohta hakkas laekuma väga palju avaldusi. Et iga vähegi suurema maja katusevahetus maksab aga sadu tuhandeid kroone, kippus supp lahjaks minema ja igale taotlejale jätkus abi vaid näpuotsaga.

«Ühelt poolt on neile hooneosadele kulutatavad summad üüratud, teisalt on inimesed ehk ka juba nii palju jõukamad ja teadlikumad, et need kulud ise katta,» arutles Metsallik.

Määrav on asukoht

Teine oluline põhimõtteline muudatus tuleneb toetust saavate majade asukohast. Seni aitas linn taastamiskulusid katta kõikjal üle linna, nüüd aga makstakse restaureerimistoetust vaid hooneile, mis asuvad miljööväärtuslikuks kuulutatud aladel või on muinsuskaitse all üksikobjektidena ning on ehitatud enne 1944. aastat.

Restaureerimistoetust ei anta miljööväärtuslikele ehitistele, mida on moonutatud sobimatute materjalide või detailide kasutamisega. See käib näiteks plastakende või ka algset üldilmet lõhkuva ruudujaotusega uute puitakende kohta.

Linn võtab restaureerimistoetuse taotlusi vastu 1. septembrini. Vormikohane avaldus koos muude dokumentidega, näiteks kahe töödele võetud konkureeriva hinnapakkumisega, tuleb esitada linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, tuba 320).

Toetus jääb kasinaks

Toetusraha maksab linnavalitsus välja järgmisel aastal pärast seda, kui restaureerimistööd on lõpetatud. Tänavuse toetuskampaania tööde lõpetamise viimane tähtaeg on 2008. aasta 1. november.

Toetuse suurus on tänavu nagu varemgi maksimaalselt 50 protsenti restaureerimistööde kogumaksumusest ning ülemmääraks on 50 000 krooni.

2001. aastal, kui linnavalitsus restaureerimistoetuste maksmist alustas, läks taotlejate vahel jagamisele 180 000 krooni. Eelmisel aastal oli summa 800 000 krooni ning see läks tükeldamisele 66 taotleja vahel.

Tänavu jagab linn 90 objekti peale 1,3 miljonit krooni.

Kolmel korral toetuse vääriliseks tunnistatud Eha 25 maja perenaine Mare Lossmann rehkendas, et on kulutanud viimaste aastatega äialt päritud ligi saja-aastase puumaja ennistamisele üle poole miljoni krooni. Linna toetus on jäänud keskmiselt alla kümne protsendi.

«Toetus on kena, aga võiks muidugi olla suurem, sest kulud on ikka päris rängad,» kõneles Lossmann. «Kui linn leiaks restaureerimiseks rohkem raha, saaks paljud majad kindlasti märksa kiiremini korda.»

Kas teate?

Toetamise kord

• Restaureerimistoetust saab küsida puitpitside, verandate, rõdude, katusetornide, ärklite, aknaluukide, välisuste, varikatuste, aknaraamide, luukide, piirdelaudade ja välistreppide taastamiseks.

• Toetus moodustab maksimaalselt 50 protsenti restaureerimistööde kogumaksumusest ja toetuse ülemmäär on 50 000 krooni.

• Tänavuses linnaeelarves on Tartul restaureerimistoetusteks jagada 1,3 miljonit krooni.

Allikas: Tartu linnavalitsus