Iga uue kaubandusketi tulek peaks tarbijat rõõmustama.Tartus on viimase kümne aastaga koha hõivanud Rimi, Selver, Konsum, Maksimarket, Säästu- ja Comarket. Võibolla jäi mõni nimetamata, ent selge on – turg on küllastunud.

Äri seisukohast on oluline turule sisenemine ja sissetöötamine. Leedu poeketil oli see aasta algul kaunis vaevaline. Raadioreklaamid kuulutasid paljulubavalt 8. jaanuaril üllatusi Veeriku Maximas.

Üllatus tuligi – poe uksed jäid tehnilistel põhjustel mitmeks päevaks suletuks. Tulevasi ostjaid veeti lihtsalt ninapidi.

Kui ükskord sellesse poodi sammud seadsin, siis teenindati mind nagu puutükki. Kassas istuv naisterahvas lasi ostud läbi, võttis raha ning oligi kõik. Kui üks sõnakas daam nõudis kassalindi pühkimiseks lappi, ei reageerinud teenindaja üldse.

Öö ja päev

Taas võtsin Maximasse käigu ette mõned päevad tagasi – uudishimu ju elukutsest tingitud –, et teada saada, missugune näeb välja Zeppelinis avatud XX tüüpi supermarket. Taas pidin pettuma – ei midagi erilist, kõle ja kole. Kui minna Maximasse Riias või Vilniuses, on vahe Eestis tegutsevate kauplustega nagu öö ja päev – meie kahjuks.

Riias tegutsevad Maxima hüpermarketid on valgusküllased ja puhtad, kaubavalik võtab silmad virvendama. Teenindamine on korralik.

Milles peitub Maxima häda Eestis? Ilmselt tuldi mütsiga lööma: püstitame mingisuguse karbi, toome Ida-Virumaalt tööjõu, Leedust odava kauba ja papp muudkui voolab.

Eesti kuulub Põhjala riikide hulka, siinne tarbija on nõudlikum ja harjunud skandinaavialiku teenindustaseme ja kaubavalikuga.

Maxima vastand on säästuketti kuuluv Säästumarket, kus paljud kodulinlased teevad oma igapäevased ostud. Kõik on seal paigas ja vajaliku kaubarühma ülesleidmine ei võta aega.

Kassad töötavad tõrgeteta, müüjad on sõbralikud. Ka hindades pole mingit vahet, kohati on osa kaupu isegi odavamad.

Elu näitab, kes pääseb kaubanduse Olümposele ja kes jääb karjamaale. Leedu poekett peab tõsiselt pingutama, kui tahab Tartu kaubandusturul läbi lüüa.

Õppida Selverilt

Kui Selveri kett paari aasta eest siinsele turule tuli, olid paljud skeptilised, tänaseks on kõik probleemid ületatud ja pole kuulnud, et Selveris valitseks tööjõu voolavus.

Naised, kes kassades istuvad, on nägupidi tuttavaks saanud. Kui tipptunnil Selve-risse minna, töötavad kõik kassad.

See kõneleb pidevast tööst kaadriga ja sellestki, et inimestele makstakse normaalset palka. Maxima müüjad pidavat kuulu järgi teenima veidi üle 4000 krooni kuus – kes tuleb sellise raha eest rügama, pealegi kui lisatasuks on ostjate virisemine.

Maxima praegust madalat renomeed aitaks parandada müüjatele väärilise palga maksmine.

Küll siis tulevad ka kohalikud tööle tahtma, kui aga jätkatakse praeguses vaimus, tuleb läbi ajada Ida-Virumaalt pärit teenindajatega, kes end siinses keskkonnas mugavalt ei tunne.

Ummistunud parkla

Zeppelini Maxima on ajanud umbe Aura veekeskuse esise parkla – spordiasutusse mineja peab autole kohta otsima ja sageli seda ei leiagi.

Soovitan eraldada sealsed krundid tõkkepuuga. Kes läheb Aurasse, vajutab veekeskuse parklasse sõites nupule nagu kaubamaja parkimismajja sisenedes. Spordiasutuses on võimalik saadud kaardile installeerida külastusaeg ja väljasõit pole probleem – uuesti kaardike pilusse ja tõkkepuu tõuseb.

Kõik see nõuab väikest investeeringut, aga Aural peaks nii palju raha leiduma, et oma külastajate huvide eest seista.Lähitulevikus seisab ees ka spordiasutuse laienemine, mis toob külastajaid veelgi juurde.

Lõpetuseks mõni sõna veel kaubandusest. Leedus valmistatakse maitsvaid liha- ja vorsttooteid, ka magusa valik on päris hea. Et paremini läbi lüüa, tuleks korraldada tarbijauuring.

Alustuseks tasuks kasvõi väikestes kogustes tuua müügile nišitooteid ja kui nõudlust on, saab lisa tellida. Kaubandus ongi vastuoluline ja mitmepalgeline.