Tartu õpilasmaleva projektijuht Ervin Hurt proovis Tähtvere lauluväljakul oma käega järele, kui raske on malevlastel suvel istepinkide vahelt ajahambast puretud kiviplaate lahti kangutada.

Enamik malevlasi hakkab tööle linnale kuuluvates asutustes: rajatavas loomade varjupaigas, kalmistutel, noortekeskustes, staadionidel ja lauluväljakul.

«Lauluväljak tahab appi põhiliselt vanemaid õpilasi,» lisas Hurt. «Nemad hakkavad üles võtma pingiridade vahel olevaid kiviplaate. Pisut jääb seal siiski noorematelegi kergemaid heakorratöid.»

Enamik linnas

Linnarühma ühiselu käib töö ajal ning mõni tund pärast tööd. Ühist elupaika neil malevlastel pole, noored ööbivad kodus.
Ainsana saavad kunagisest tõelisest malevaelust aimu need, kes panevad end kirja Otepääl asuva Veski spordibaasi heakorra- ja lammutustöid tegema. «Veski baas on meil kõige eksootilisem koht,» märkis Ervin Hurt. «See sobib neile, kes otsivad tõelist malevaelu. »

Üks vahetus kestab 14 päeva, Veski baasis töötab suvel viis vahetust noori. Igas rühmas on veerandsada noort ja kaks koolitatud juhendajat. Esimesse vahetusse lähevad nooremad, 13–15-aastased lapsed, järgnevad neli vahetust töötavad seal 15–17-aastased malevlased.

Malevlasi ootab ka Haaslava valda jääv Marjamaa talu, esialgu pole aga veel teada, kui palju noori seal ametisse asub – talu rühmade arv sõltub marjasaagist.

Miks peab enamik malevlastest töötama linnas? «Otsisime väljaspool Tartut noortele tööd, kuid ei leidnud suurt midagi,» tunnistas Hurt. «Eraettevõtjad ja vallad pole Tartu noortest huvitatud. Mitmest vallavalitsusest öeldi, et nad panevad suvel oma noored tööle.»

Hurt lisas, et väljaspool linna on maleva korraldamine kallis: tuleb korraldada toitlustamine ja leida korralik elamiskoht.

Rannas ja tänaval

Falck Lõuna-Eesti paneb suvel 100–115 noort abistama rannavalvureid ja parkimiskontrolöre. «Otsime neile ka muud tööd, kuid seda on raske leida,» ütles Falck Lõuna-Eesti pressiesindaja An­nely Allik. «Kõik alad on linnas firmade vahel ära jaotatud, keegi ei taha lapsi enda kaela peale võtta.»

Falcki malevarühma vahetus töötab neli nädalat, tööpäev kestab neli tundi. Kolm tundi tuleb tööd teha: koristada randa, jälgida koos rannavalvuritega ujujaid või koos parkmiskontrolöridega parkimiskviitungitel olevast ajast kinnipidamist. Tund kulub esmaabi või kriisiolukorras käitumise õppimisele.
Parkimiskontrolöriga kaasas kõndimine pole noorele just kuigi huvitav töö? «Muidugi on see igavam kui rannas töötamine,» vastas Annely Allik. «Aga me korraldame töö nii, et kõik malevlased saavad töötada nii rannas kui ka koos parkimiskontrolöridega.»

Tartu linnavolikogu eraldas tänavu õpilasmaleva korraldamiseks 600 000 krooni, sellest 100 000 krooni saab Falck. Linna raha tagab malevlastele minimaalse tunnitasu, 14 krooni ja 60 senti kätte.

Nooremad lapsed töötavad päevas neli, vanemad kuus tundi. «Töö ja teenistus on muidugi oluline, kuid veel tähtsam on saada ilus suveelamus,» märkis Hurt. Pärast tööd on noortel paar tundi meelelahutuseks, siis minnakse mõnele näitusele või tehakse sporti. Suve lõpus tuleb ka õpilasmaleva kokkutulek.

Kas malevas saab iga õpilane olla ainult ühe kahenädalase vahetuse või saab ta soovi korral töötada ka mitu vahetust järjest? «Mitmes vahetuses töötamist me ei poolda,» vastas Hurt. «Tahame suveelamust pakkuda võimalikult paljudele noortele.»

Reha ootab!

• Tartu õpilasmalevasse võivad 13–17-aastased õpilased end kirja panna
23. märtsist 25. märtsini kell 14–18 Anne noortekeskuses (Uus 56).
• Rannavalvurite ja parkimiskontrolöride abilisteks soovivatel 12–15-aastastel õpilastel tuleb malevlaseks saamiseks minna Falck Lõuna-Eesti kontorisse Soola 3 (hotellis Tartu).
• Malevlased töötavad juuni keskpaigast augusti keskpaigani.
Allikas: Tartu Postimees

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5