Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Tartu kohtutäiturid Reet Rosenthal ja Oksana Kutšmei kinnitavad, et pangad annavad neile sissenõudmiseks järjest rohkem eluasemelaene ja tagatiseks on mõistagi seesama eluase. Rosenthali sõnul satuvad tema kätte sundmüügiks nii uued kui vanad korterid.

«Aasta algusest tuleb järjest rohkem nõudeid seoses eluasemelaenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega,» lausus ta. «Neli-viis sellist nõuet kuus tuleb praegu täitmiseks juurde.»

Mullu samal ajal olid sellised eluasemelaenu lepingute lõpetamised tema sõnul väga erandlikud, aga praegu on tegu selgelt kasvava trendiga. «Täpselt samasugune olukord oli 2000. aastal, kui me müüsime hapuks läinud pangalaenude tagatiseks olnud kortereid.»

Kortereid müüakse sundmüügi korras esimesel enampakkumisel turuväärtusega, teisel enampakkumisel võib hinda alandada kuni poole võrra. Enamasti lähevadki korterid müügiks teisel või kolmandal enampakkumisel, kus hinda on langetatud keskmiselt 30 protsenti.

Kuri saatus

Praegu on Rosenthali sõnul hästi, kui kohtutäitur teenib 2005. aastal või 2006. aastal 1,6 miljoni krooniga ostetud uue korteri eest enampakkumise käigus 800 000 – 900 000 krooni. Kui korteri müügist saadud summast ei piisa laenujäägi tasumiseks, lähevad müüki ka lisatagatised, milleks on sageli vanemate eluase.

Kui lisatagatisi ei ole, pöördub pank ülejäägi kättesaamiseks kohtu poole. «Pangal on õigus seda võlajääki kohtu kaudu nõuda,» lausus Rosenthal. «Kõige kurvem variant ongi see, kui inimesel müüakse eluase ja tal jääb näiteks ligi poole miljoni kroonine võlgnevus panga ees veel üles.» Ka sellised näited on Rosenthali praktikast juba olemas.

Äärmuslikem lõpplahendus on teadagi eraisiku pankrot. Inimene jääb niisiis võlaorjaks, et tasuda veel aastaid või aastakümneid asja eest, mis temalt ära võeti.

Rosenthal ei tee saladust, et täitemenetlus kui kõige äärmuslikum eluasemelaenu sissekasseerimise võimalus tähendab võlglastele halbu ja halvemaid valikuid.

SMS-laene võtavad Rosenthali iseloomustuse kohaselt tiba otukesed ja/või Soomes ehitustel mustalt töötavad jõmmid, ent eluasemelaenude makseraskustega jõuavad kohtutäituri hoole alla eelkõige noored pered. «Nii näiteks on ühel pereliikmetest kadunud töökoht või siis on pereliige seoses lapse sünnitamisega koju jäänud ja seega ka üks töötasu kadunud,» lausus ta.

Oma eluasemelaenuga seoses täitemenetluse ohvriks langenud noorte seas on igasuguse haridustasemega inimesi. Laenujääk, mida pank Rosenthali abil sisse kasseerib, jääb enamasti 1-2 miljoni krooni vahemikku.

Pankrotihalduri ja kohtutäituri Oksana Kutšmei sõnul on näha, et praeguseks oma eluasemelaenuga kohtutäiturini jõudnud inimesed ei kaalunud oma maksevõimet juba laenu võtmise ajal piisavalt põhjalikult. «Selgub, et ka siis ei olnud nende olukord väga kindel,» lausus ta.

Kutšmei juurde jõudnud eluasemelaenude võtjad on samuti noored pered või siis noored üksikud inimesed. «Nad on veidi üle 20 aasta vanad ja töötanud lühikest aega hea palgaga,» lausus ta. «Siis nad ostavadki korteri ja pandivad lisatagatisena oma vanemate eluaseme.»

Sageli on juhtunud, et vanemate korter on väärtuslikum kui võlgniku ostetu ja võla katmiseks pannakse müüki hoopis see. Mõistagi tuleb kõne alla ka mõlema korteri müük.

Kaks kuud aega

SEB Eesti Ühispanga krediidi järelevalve osakonna juhataja Guido Gritsenko sõnul sõltub panga käitumine võlgnikuga konkreetsest kliendist ja juhtumist. «Tuleb vaadata, mis selle võlgnevuse põhjus on, olgu see siis sissetulekute kahanemine, töökoha kaotus või perekonnaliikme surm,» lausus ta. Ajutiste probleemide puhul võib pank Gritsenko sõnul ka muuta maksegraafikut või anda maksepuhkust.

Pank annab Gritsenko sõnul tavaliselt paar kuud aega makseprobleemide lahendamiseks või siis tagatise vabatahtlikuks müügiks. «Sageli on inimestel mitu tagatist ja siis on neil võimalus ise otsustada, mida nad müüvad,» lausus ta.

Samas ei saa pank Gritsenko sõnul lõputult oodata, millal klient kinnisvara laenu katteks endale sobiva hinnaga maha müüb.

Tihti loodetakse saada müügist sama suur või suuremgi summa kui korterit ostes, ent praegusel ajal on see vähetõenäoline. Nõnda võibki korter lõpuks Gritsenko sõnul ikkagi täituri kätte jõuda. «Kui kahe kuu jooksul ei õnnestu kokku leppida, siis öeldakse laenuleping üles ja avaldus läheb täiturile,» kinnitas ta.

Praegu võitlevad võlglased Gritsenko sõnul juba eelkõige selle nimel, et pärast vara müüki ei jääks võlga. «Võib juhtuda, et pärast korterite müüki jääb osa nõudest üles ning klient peab veel juurde maksma,» lisas ta.