| Kui muinsuskaitseamet 2005. aasta märtsis Tartu linnavalitsusega halduslepingu sõlmis, oli eesmärk muuta planeerimis-, projekteerimis- ja ehitamisprotsess muinsuskaitsealadel või kaitsealuste objektide juures ladusamaks ja kooskõlastuste saamine kiiremaks. On see eesmärk käes ja leping end õigustanud?See on igal juhul ennast õigustanud. See leping on sõlmitud ennekõike meie kodanike teenindamiseks. Kui seda lepingut ei oleks olnud, siis peaksid kodanikud oma muin-suskaitseliste objektidega käima kooskõlastustel Tallinnas. Muinsuskaitseamet on selgelt väljendanud oma soovi lepingut jätkata. Samal seisukohal oleme meie. Praegu käibki lepingu formaadi ülevaatamine, hinnatakse senine tegevus ja võetakse vastu uued otsused, et lepingus püstitatud eesmärke täita. Kuidas kommenteerite muinsuskaitseameti nõuniku Mart Siilivase arvamust, et kui Tartu linnavalitsus isegi ainult arutab arthitektuurimälestise lammutamist, peab tõsiselt kaaluma, kas tegu on muinsuskaitseameti jaoks õige lepingupartneriga muinsuskaitseliste huvide kaitsel? See oli päris huvitav lause. Tihti räägitakse sõnavabadusest inimeste tasandil, aga linnavalitsus kandub kuhugi organisatsiooni tasandile, nagu ei tohiks me midagi arutada. 5. veebruaril tuli terve Masingu majade pakett linnavalitsuse istungile. Linnavarade osakond tõi meile informatsiooni Kalevi 13, 15, 17 kinnistute kohta. Kalevi 17 probleem on täna vandalismioht – me lööme aknaid kinni ja üritame maja kaitsta. Kas välistate endiselt hoone müügi tingimusel, et see korda tehtaks? Müük ei ole alati ainuvõimalik, mingil hetkel me võime hakata müüki kahetsema. Mul oleks hea meel, kui see maja oleks avalikus kasutuses, mitte et me näeme ühel hetkel seal mingit tornmaja. Linnavalitsuse istungil leppisime kokku, et 26. veebruaril on meie koosolek sel kinnistul. Teeme enne ekspertiisi, vaatame, mis seisus maja on. Nii omavalitsuste hulgas kui erasektoris on tõepoolest neid, kelle rahakott ei kannata kaitsealuste hoonete taastamist. Aga siis peaks olema meil mõistust maja konserveerida ja mitte teha lollusi. Kui me millalgi leiame majale funktsiooni ja raha, siis oleks võimalik veel midagi teha. Ekspertiis võtab aega. Kas lasete panna majale seniks ajutise katuse, et ta edasi ei laguneks? Olen kindel, et see ekspertiis ei võta sajandeid aega. Eeldan, et seda on võimalik teha lähikuudel. Kui hoone on seisnud viisteist aastat, siis see üks-kaks kuud ei ole enam küsimus. Kui seal ei ole väidetavalt enam põrandaid, siis ei saa maja enam ka nii palju kahjustuda, ta ei ole päris avatud pang. Kui majal oleks funktsioon, kas linn oleks valmis leidma taastamiseks raha? Kui leiame funktsiooni, on raha leidmine lihtsam. Hea meelega leiaks partneri, kellele annaks maja null krooniga rendile, et ta teeks selle korda. Selle maja saaga on kestnud 15 aastat, siin ei ole küsimus selles, et linnavalitsust ei huvita see teema, ei saa öelda, et linn on käitunud täiesti ebaperemehelikult. Kas siis akende-uste kinnilöömisest on seni piisanud? Ei ole piisanud, sest me oleme pidanud seda korduvalt tegema. Miks ei ole linn takistanud maja katuse lagunemist? Ma ei ole katusel käinud, loodan, et ma saan seda näha 26. veebruaril. Kui minu külaskäigu tulemusena selgub, et katus on kõige suurem probleem, siis ei pea kümme korda küsima, kas katus tuleb või ei tule, siis tuleb vastus. (Helistab katuse olukorra täpsustamiseks linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhatajale Eva Läänele.) Katus päris supisõel veel ei ole, mingis osas jookseb ta küll läbi. Mida ütles Eva Lääne, miks ei ole katust korras hoitud? Ta jäi mulle vastuse võlgu. Ju ei hinnatud seda kadu nii suureks. Olete nõus sellega, et vandalism on asja üks külg, teine külg on aga kultuuriväärtuse säilitamine? Ei saa öelda, et maja tuleb lammutada vandalismi takistamiseks? Need on kaks täiesti erinevat asja. Ma ei saa öelda, et lammutame hoone sellepärast ära, et seal on nii palju vandalismi, see on absurd. Ma ei töötaks siis sellise koha peal. Linnavarade osakond viitas lammutamisest rääkides just vandalismiohule ja hoone võimalikule süütamisele. Lammutamise küsimus saab tulla vaid ekspertiisist, mitte sellepärast, et aeg-ajalt on meil linnas kaabakaid, kes käituvad linnakodanikule kohatult. See on minule esimesest päevast selge, seepärast ei saanud ma ka lammutamisega nõus olla. Linnavalitsuse istungile läinud õiendis ei olnud pakutud alternatiivi, räägitigi ikkagi vaid lammutamisest. Kui võõras inimene seda loeb, siis tõepoolest võib jääda selline mulje. See on ere näide, kuidas ametnikud ei pööra sõnastusele tähelepanu. Eelnõu hakkas elama täiesti uut elu. Me ei tohiks oma eelnõudega anda valesignaale. Lammutamine ei ole olnud kunagi eesmärk. |
Kõik tänased
