Mul
oli 12. veebruariks aeg kinni pandud Maarjamõisa haiglasse Puusepa 2.
Et aga haigla ukseni jõuda, tuli ületada tõeline liuväli. Et
olin Tallinnas õppides käinud Kadriorus uisutamas, siis kasutasin
sedasama uisusammu, kuigi ilma uiskudeta. Kui lõpuks ukselingist kinni
sain, siis mõtlesin, kuidas suudavad seda maad käia minust vanemad
inimesed.Kas tõesti ei ole selles piirkonnas ühtegi inimest, kelle kohustustesse kuuluks mõned labidatäied liiva visata? Kui linnaliini bussile sain ja hakkasin Kesklinna peatusest busssijaama poole minema, sain teise ebameeldivuse osaliseks. Enne
bussijaama käib mingi suur ehitus. Turu tänaval piirde taga olev
kõnnitee oli enam-vähem käidav, kuid bussijaama poole pöörates oli
kõnniteed jäänud umbes 70 cm jagu, konarlik ja songitud nagu sigade
tallermaa, kus sai ainult jalg jala ette astuda. Ei riskinud ja astusin sõiduteele, aga ega sealgi pideval sõitvate autode tõttu turvaline olnud. Bussijaama jõudnud, mõtlesin kaastundega nende inimeste peale, kes peavad seda «kõnniteed» sageli käima. Miks
keegi pole abi otsinud vastavatelt ametkondadelt? On ju olemas väikesed
sahad, mis puhastavad nii kõnni- kui ka pargiteid – vähemalt meil
Jõgeval on seda pidevalt tehtud. Elsa Aunpuu,
Jõgeva |
