Tänavu korraldavad maleva esimest korda Lille maja ja riskilastega tegelev MTÜ Öökull, vanadest tegijatest on oma laagritega alles Halley, Falck Lõuna-Eesti ja Lõuna politseiprefektuur.

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Raul Oreškini kinnitusel toetab linn ligi 800 noore malevas osalemist 725 000 krooniga, seda on 100 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks sellele on toetust oodata ka riigilt.

«Malevad on väga populaarsed ja need 800 kohta lähevad kiiresti,» sõnas Oreškin. Näiteks ei ole Lille maja kevadvaheajalaagrit hakatudki veel reklaamima, aga kohtadest on enamik juba täis.

Aastaringne malev

Lille maja on ainus, kes ei paku noortele malevatööd ainult suvel, vaid aasta ringi.

Kevadvaheajal lähevad malevalapsed Lille maja direktori Kristel Tanniku sõnul puhastama Eedeni kaubanduskeskuse ja Emajõe vahelist ala, kuhu on talve jooksul kogunenud palju klaasikilde ja muud silla pealt alla loobitud rämpsu.

Sel nädalal aitavad Lille maja noored linnaraamatukogu Annelinna harukogus raamatutele triipkoode peale kleepida ja teevad väiksemaid abitöid.

Suurim maleva korraldaja Tartus on Halley, kes linnalt saadud rohkem kui neljasaja tuhande krooniga kavatseb paarikümnesse rühma vastu võtta ligi viissada noort. Halley projektijuhi abi Kristi Zujeva sõnul on plaanis saata noored linnalähedastele marjapõldudele ja korrastustöödele Otepääle Veski spordibaasi.

Linnas saavad Halley malevlased korda hoida laululaval, spordiväljakutel ja kalmistutel. Zujeva loodab, et jätkub ka eelmisel aastal ülimalt populaarseks osutunud rannaraamatukogu.

Falck Lõuna-Eesti pressiesindaja Annely Alliku sõnul on nende malevlased suvel tööl Tartu, Elva, Otepää ja Võru randades.

Samuti palgatakse lapsi bussi- ja parkimiskontrolöride abilisteks. Falckiga teevad koostööd ka Tartu hotell, Majatek, Marivari ja veel mõned väiksemad ettevõtted.

Lõuna politseiprefektuuri malevate eestvedaja Ly Brikkel ütles, et neil on kavas saata kolmekümnepealised malevarühmad Alatskivile roogu lõikama, Tartu valda talutöödele, Kambjasse vaarikaid korjama, Nõos Luke mõisaparki ja kalmistut korrastama ning Elvas haljastustöid tegema.

Raha pole tähtsaim

Kui kohalikel noortel on huvi, lubab Brikkel avada malevarühmad ka Rõngus ja Puhjas. «Linnanoortel on suurem tahtmine malevasse minna kui maanoortel, kes leiavad kodus rohkem rakendust,» põhjendab ta, miks mõnes piirkonnas ei ole malev eriti populaarne.

Samas rõhutab Brikkel, et malev on koht, kus noored leiavad suvel tegevust ja uusi sõpru, saavad suhelda ning teenivad ka raha. Eelmisel aastal olla parimad teeninud 10 päevaga üle 1500 krooni.

Enamasti on malevlaste tunnitaks 17.80, mõnes kohas tasustatakse ka tükitöö alusel.

Lille maja direktor ütles, et nende eesmärk ei olegi alati lastele raha maksta, vaid saata noored tehtud töö eest näiteks ujuma, uisutama või bowlingut mängima.

Registreerimine malevarühmadesse algab kevadvaheaja esimesel päeval, 20. märtsil.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5