| |
|
 |
Konstantin Konik |
|
Tartu doktorile usaldati Eestimaa päästmine vastutus
(1)
23.02.2005 00:01
Ene Puusemp
Kommenteeri | Loe
kommentaare
1918. aasta alguseks olid eesti rahvuslased jõudnud vääramatule veendumusele,
et Eestit võib võõra võimu alt päästa vaid täielik iseseisvus. Olukorras, kus
enamlaste juhid olid merd pidi Tallinnast põgenenud, Punakaart peataolekus ja
sakslased polnud veel Tallinna lähistelt linna sisse marssinud, otsustasid Eesti
poliitikud oma Haritlaste Klubi nõupidamisel moodustada kiireks ja otsustavaks
tegutsemiseks kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee. Need kolm
usaldusväärset meest olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
24. veebruari hommikust peale lehviski Toompea tornis sinimustvalge lipp.
Konstantin Konik korraldas veel trükikojas iseseisvusmanifesti ja üleskutsuvate
päevakäskude trükkimist. Lõuna paiku kleebiti manifesti esimesed eksemplarid
postidele ja majaseintele. Eestimaa Päästmise Komitee liikmed sõitsid
salakorterist autoga, mille kapotti kattis sinimustvalge lipp, läbi linna
Krediitpanga hoonesse kesklinnas. Tallinna komandant kapten Konrad Rotschild
luges pangahoone juurde kogunenud rahvahulgale ette iseseisvusmanifesti.
Päästekomitee liikmed tegid teatavaks viis päevakäsku, mille vaimus Eestimaal
tegutseda.
Ametisse nimetati Ajutine Valitsus.
Iseseisvumise päeva õhtuhämaruses oli Tallinna kesklinn Eesti sõjaväelaste
kontrolli all. Raekojal heisati sinimustvalge lipp ning kuulutusetulpadel,
majadel ja vanalinna müüridel helendasid iseseisvusmanifesti lehed.
Niisugune on kiretu ja napp info Eesti iseseisvuse väljakuulutamisest
Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal.
Sisepinged, ärevus, konspiratiivsus,
meelekindlus ja otsustusjulgus jäävad võiduinfo taha.
Kuid meie maa ajalookroonikas seisab igavesti fakt: Eesti Vabariigi sünni
hetke kiirendasid ja viisid edukalt lõpule kolm rahvuslast – Konstantin Päts,
Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
Neist esimesest kahest on kõneldud-kirjutatud rohkem. Kui palju aga teab
laiem üldsus Konstantin Konikust?
|
