Koolijuhid võtavad külma kokku

Samal teemal: Jaanuari väga külmad päevad (1)

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juht Margus Oro kinnitas eile keskpäeval, et ükski kool täna uksi kinni ei hoia ning lapsed, kes koolitee jalge alla võtavad, saavad kenasti päeva õppides veeta.

Kuigi reedel olid koolid lastest tühjad, ennustas Oro, et kuna nädalavahetusega on ilm veidi soojemaks läinud, võivad nädala alguses koolipingid taas täituma hakata. Viimast loodavad Oro sõnul ka koolijuhid, sest muidu jäädakse õppetöös plaanitud kavast maha ja tundide järelevõtmiseks kulub palju aega.

Nädalavahetusel kütsid kõik koolid maja suure võimsusega, et lapsed ei peaks koolinädalat alustama jahedates ruumides.

Ja kuigi reedel oli nii mõneski koolis ja lasteaias häda külma koridori ja ruumiga, suudeti need probleemid lahendada. «Õnneks pole midagi hullu juhtunud ja ükski kool ega lasteaed täielikult külmaks jäänud,» rõõmustas Oro juba mitmendat korda viimase nädala jooksul, tõdedes, et tegu on ka väikese vedamisega.

Et aga tulevikus krõbedale külmale veelgi kindlamalt vastu astuda, saavad Tartu koolijuhid kolmapäeval kokku ja arutavad pakasega tekkinud probleeme. «Et teaksime konkreetsemalt, mida ette võtta, et koolid-lasteaiad veel soojemad hoida, kui selline pakane peaks korduma,» selgitas Oro.

Tartu Veeriku kooli direktor Ruth Ahven nentis, et koolidel peaks kindlasti olema võimalus end pakase vastu paremini kindlustada. Praegu on nende koolil osa aknaid vahetamata ja nendes klassides on olukord tõepoolest nutune.

«Õnneks on meil olnud väga tublid töötajad, kes on aknad vanade niisutatud ajalehtedega kinni toppinud ja seejärel teibiga üle kleepinud,» rääkis direktor. Selline leidlik meetod hoiab tema sõnul üllatavalt palju sooja kinni. «Igal aastal uut porolooni osta kool lihtsalt ei jaksa,» lisas Ahven. «Võibolla ka seetõttu on osa koole akende soojustamisest loobunud.»

Veeriku koolil on mure ka sööklaakendega, mis on külmaga pragunema kippunud, ja võimlaakendega, mida on toppimisega võimatu tihendada. Nii oligi võimlas möödunud nädalal vahepeal vaid 12 kraadi sooja, ent see ei seganud väheseid kooli tulnud poisse seal sporti tegemast – liigutamine annabki sooja, leidsid nad.

Ilus on mõelda lindudele

Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse liige Jaanus Elts ütles, et kahtlemata poleks liiast mõelda praegu sulissõpradele, keda võib näha nii Emajõe lahvandustel pläterdamas kui ka nõudlikult aknale toksimas.

«Toit peaks olema selline, et ei külmuks kiiresti, sest siis ei saa linnud seda enam nagunii kätte,» õpetas Elts. «Ja vette ei maksa sööta üldse pilduda, mõistlik on visata seda kas jääle või kaldale.»

Eltsi sõnul ei tasu väga tõsiselt võtta väidet, et kes kord talvituvale linnule toitu on pannud, peaks seda tegema järjepidevalt kevadeni, sest vastasel korral saaks temast massimõrvar. «Lindudele on ohtlikud eeskätt just sellised käredad pakased, mille ajal on nende energiavajadus väga suur,» selgitas Elts.

Külm näpistab ka puid ja põõsaid

Tartu puukooli direktori Alvar Petersoni sõnul mõjub pakane aedades kasvavatele puudele, põõsastele ja lilledele laastavalt. Seda eriti praegu, kui lund on vähe ning päike käib madala kaarega.

Petersoni hinnangul on kõige suuremas ohus viljapuud, poogitud põõsad ja meie kliimas looduslikult mittekasvavad puud-taimed. Et viljapuud külma talve üle elaks, soovitab Peterson need kinni katta. Veel pole hilja, lisas ta.

Tema nõuande järgi võiks näiteks noorte õunapuude tüved jõupaberisse mässida, roosidele kuuseokstest madal tihe kate teha ning marjapõõsad kolmharktugede ja sooja tekstiili abil vooderdada. «Kindlasti ei tohiks soojustamisega üle pingutada, sest ka see mõjub halvasti,» sõnas ta.

Samas ütles Peterson, et praegustes ilmastikutingimustes ei ole isegi õigeaegse kinnikatmise korral mingit garantiid, et kevadel aias kõik puud-põõsad ellu ärkavad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0