Kirjad
23.01.2006 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Käsipuud kaarsillale! Pole ime, et Tartuski avatakse üha uusi vaateplatvorme. Inimestele lihtsalt meeldib vaadata – olgu siis plasku katuselt või toomkiriku tornist. Ma leian, et viimane aeg on avada uudishimulikele kaarsilla kaar. See on piisavalt lai ja sealt avaneb väga ilus vaade. Piisab, kui ehitada sillakaarele külge käsipuud ja miks mitte ka trepiastmed. Nii pääseb üle silla korraga rohkem rahvast ja linna külalistel on veel üks põhjus, miks Tartut mäletada. Kristjan Luhamets,
Tartu Rukkilill aitab mäletada Päris häda nende küüditatutega! Ikka jäävad nad kellelegi ette. 1940. aastal jäi suur osa Eesti elanikest tülinaks ette nõukogude võimule, peale 1941. ja 1949. aasta suurküüditamiste on võimude meelest ebasoovitavaid isikuid välja nopitud kogu okupatsiooniaja vältel. Selleks et praegustel ja tulevastel põlvedel ning meie väliskülalistelgi oleks aimu, milline oli Nõukogude Liidu osutatud «vennalik ja oma- kasupüüdmatu abi» Eestile, ongi Tartu Memento püstitanud Tartu linnavalitsuse loal Riia ja Pepleri tänava nurgale, otse endise kurikuulsa KGB halli maja vastu mälestus-märgi repressioonide (mitte sugugi ainult küüditatute!) ohvritele – kividele visatud rukkilill. Olgu selle mälestusmärgi kunstiväärtusega kuidas on, aga kohatu on pidada seda Eesti rahva traagilisele minevikule pühendatud mälestusmärki tarbetuks või üleliigseks, ohverdades suure osa meie minevikust rahakatele tegijatele järjekordse kastmaja ehitamiseks. Pigem võiks enne hoonestada üles songitud ja planguga piiratud ala samas piirkonnas kiirabi ja Ekraani kino vahele jääval alal. Ants Jaanson,
mälestusmärgi
rajamisest osavõtnu
|
