Isegi elektroonilise ajastu kuulutaja, ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa saadab parimatele sõpradele jõuluks soovid, mida saab käega katsuda ja ninaga nuusutada. «Elektrooniline kaart ei ole personaalne – tähelepanu on praegusel ajal kõige kallim vara, mis sinul ja minul teistele inimestele anda on,» lausus ta. «Asju, mis tahavad meie tähelepanu, on nii palju, et kui me võtame heaks kuhugi selle tähelepanu pöörata, siis on see juba iseenesest suur žest.» Suur žest Elektrooniline postkaart ei ole aga Roonemaa hinnangul suurem asi žest erinevalt klassikalisest postkaardist, mille ostmisele, pealekirjutamisele, ümbrikusse panekule janii-edasile kulub ikka päris palju aega. «Sain Jüri Rataselt (Tallinna linnapea – N. N.) äsja täiesti anonüümse elektroonilise jõulutervituse,» rääkis Henrik Roonemaa. «Võtsin selle postkastist välja, vaatasin peale ja viskasin minema, sest tegu on masstoodanguga. Selge on ka see, et tegelikult ei olnud Jüri Ratas mulle mingit tähelepanu pööranud ja järelikult ei väärtusta ka mina sellist pöördumist.» Elektrooniline postkaart saadetakse üldjuhul korraga paljudele inimestele ja puudub seesama personaalsus. Tartu postimajas on pühade-eelsel ajal pikad järjekorrad ning selle juures olev kirjakast täitus eile pilgeni tunni ajaga. Elektrooniliste jõulukaartide tippajaks jäid ilmselt tunamullused pühad, mil Eesti Posti jõulukaardimüük oli madalseisus. Kaart igale tartlasele Juba eelmisel aastal oli Eesti Posti Lõuna regiooni juhi Tarmo Kirotari kinnitusel märgata jõulukaartide müügi kasvu. «Inimesed näevad nüüd jälle rohkem vaeva ja kirjutavad paberpostkaardile oma käega,» lausus ta. Lõuna regiooni logistikajuhi kohusetäitja Loo Helmrosina sõnul on võrreldes mullusega jõulu eel kasvanud iseäranis just postkaartide ja ümbrike müük, postipakkide vastuvõtmisel ja ärasaatmisel Tartu postimajas olulisi muutusi pole. Markide käive viies Tartu postkontoris on tänavu 1.–19. detsembrini kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga 2,7 protsenti, postkontorite jaemüügikäive on kerkinud 20,2 protsendi jagu ehk 815 000 kroonini. Ehkki selle summa sees on ka näiteks liimipulgad ja muu postkontorites müüdav kraam, tuleb kasv siiski just kaartide ja ümbrike müügist. Eesti Post on müünud detsembri algusest kuni kolmapäevani Tartu postkontorites 100 000 postkaarti ehk keskmiselt ühe kaardi iga tartlase kohta. Postmargimüügi väiksem kasv on tingitud sellest, et firmad kasutavad postiteenuse eest tasumiseks markide asemel maksetähiseid. Suuremad asutused ei osta üldjuhul ka jõulukaarte postkontorist. |
