Kolmele vene gümnaasiumile ei jagu Tartus enam õpilasi
(9)
21.11.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Linnavõimud on tasa ja targu alustanud ettevalmistusi Tartu vene koolide ümberkorraldamiseks, sest õpilaste hulga pidev vähenemine neis ohustab hariduse kvaliteeti ja muutub tasapisi ka maksumaksjale koormavaks.
Tänane seis on Tartus, et kolme venekeelse gümnaasiumi – Annelinna, Puškini, Slaavi – majades on õpilaskohti kokku 2900, õpilasi aga 1727. Prognoositabelite järgi on kahe aasta pärast õpilasi kolme kooli peale veel paarisaja võrra vähem. Arvude keeles on juba praegu ühe koolimaja jagu õpilaskohti üle. Õpilaskoht kallineb Kuigi koolimajade täitumus kahaneb, ei muutu sellest ometi samavõrra väiksemaks kütte-, elektri- ega veearved. Õpilaskoha pidamine läheb järjest kallimaks, võttis ees olevate muudatuste ühe argumendi kokku Tartu haridusosakonna juhataja Margus Oro. Oro sõnas, et õpilaskoha kallinemisel tuleb mingil hetkel kätte taluvuse piir, millest alates ei ole raha senisel hulgal koole ülal pidada. «Veel ei ole see piir käes,» märkis ta. Teine oluline argument on aga hariduse kvaliteet. Eestis käib koolide rahastamine õpilaste pearaha järgi. Gümnaasiumiastme näitel kõneldes tähendab vähem õpilasi ja vähem paralleelklasse seda, et kogunevast pearahast jääb üha vähem võimalusi kohustuslikule õppekavale lisaks ka valikaineid anda. «Kas miinimumõppekavas saab õpilane kõik selle, mida gümnaasiumis peaks saama? Kas see miinimum tagab pileti tulevikku?» küsis Oro retooriliselt. «Nii kaua, kui vene koolist saab head haridust, nii kaua, kui hariduse andmist rahastatakse ja lapsevanemad on haridusega rahul, ei ole ju midagi lahti,» jätkas Oro. «Lahti on siis, kui üks nendest komponentidest ära kukub. See aeg, kus lapsed, lapsevanemad või järelevalve ütleb koolile, et te hakkate alla lati jääma, on üsna lähedal.» Tegelikult alustas Oro teema lahkamist kauge kaarega ja toonitas, et mitte midagi ei ole otsustatud ja kui kunagi otsustamiseks läheb, teeb seda rahvas, täpsemalt volikogu. Teema on muidugi delikaatne ja linnavõimude suhtumist sellesse näitab ka, et tegevusstrateegiate ja ohtude osas konsulteeriti suhtekorraldusguru Aune Pastiga. «Meie strateegia on kutsuda kokku vene kogukonna liidrid, hoolekogude liikmed ja rääkida neile numbrite keeles, mis tulevik toob, ja öelda, et keegi ei tee veel otsust,» rääkis Oro. Arvud aga peaksid ärgitama vene kogukonda koolivõrgu tuleviku üle arutama ja lahendusi otsima. Veel enne jõule plaanivad linnavõimud kokku kutsuda ümarlaua, kus vene koolide tulevikku arutatakse kogukonna liidritega. Väitlused veel ees Millal täpselt ümberkorraldused tulevad ja millised venekeelsed koolid tulevikus olla võiksid, lasi Oro vastustest ainult aimata. Tähtaja mõjutajana nimetas ta, et 2007. aastal lähevad vene gümnaasiumid üle osaliselt eestikeelsele õppele. Ehk oleks mõistlik samaks ajaks ka koolid reformida? Teiseks väitis ta, et vene koole tuleks vaadata osana Tartu koolivõrgust, kus teatavasti on võetud tasahilju suund gümnaasiumi ja põhikooli lahutamisele. Seejuures on juhtmõte, et gümnaasiumiparalleele peaks kooli kohta olema palju, näiteks viis, et pakkuda võimalikult head haridust ja valikuvõimalusi. Selles valguses, nentis Oro, on tõesti sisuliselt vale sõnastada küsimus, et meil on kolm vene kooli ja kes neist alles jääb, sest senisel kujul ei tarvitse mõne aasta pärast jätkata ükski. Ta ütles veel, et kindlasti peaks vene koolil või koolidel olema oma maja, mis on vene kogukonna keskus, ja vene kool ei peaks olema osakond eestikeelse gümnaasiumi juures. Muide, vene koolide juhid on sel teemal kõneldes veel ettevaatlikumad kui haridusosakonna juhataja. Kõiki kuuldud arvamusi kokku võttes võiks tulevikus Tartus olla üks venekeelne põhikool ja üks gümnaasium 1.–12. klassini. Aga diskussioon alles algab.
|
