Eestlased on arvuti- ja netirahvas. Nimetust ei vääri me mitte ainult seetõttu, et järjest rohkem tunde veedetakse netis surfates, kõikvõimalikke filme ja muusikat kõvakettale tirides ja lihtsalt aega maha jõllitades. Oleme mihklid ka ise kõikvõimalikke uusi lahendusi välja nuputama.

Näiteks failivahetusprogramm Kazaa. Eestlaste tehtud. USA poptähed olid üsna leilis, sest sajad tuhanded muusikanautlejad tõmbasid, tõmbasid ja tõmbasid tasuta nende loomingut.

Või netitelefon Skype, mille ameeriklased üles ostsid. Selle tehniline lahendus on eestlastelt, arendajaist igaüks pistis tehingu tulemusena taskusse tõenäoliselt sadu miljoneid kroone.

Rist seinale

Tanel Tarkmees vangutab Wilde pubis istudes pead, kui ajakirjanikuga vestluses netitelefon jutuks tuleb. Mine tea, kas sellepärast, et Skype on niivõrd leidlik vidin, või hoopis seetõttu, et kõnealused rahasummad on igapäevastes raamides mõtlejale üleloomulikult suured?

Ei tea, aga pole oluline kah. Tähtsam on hoopis, et Tarkmehel ja tema koostööpartneril Vladimir Kljainil on endal pea samasugune võimalus järjekordsete eestlastena arvutiilmas rist seinale tõmmata.

Kaks Lääne-Virumaalt Kadrinast pärit ja üheskoos Tartu Ülikooli õppima tulnud noormeest loodavad, et kuldvasikaks kujuneb nende loodud veebipõhine netibrauser. Teisisõnu netisait www.gogo.ee, mille kaudu külastada teisi netisaite.

Esimene küsimus, mis keelele tikub, on mõistagi – miks? Kellele seda ometi vaja on? Igapäevased arvutikasutajad loobuvad kätteharjunud programmidest – nagu Internet Explorer – visalt. Miks visata vana asi ära, kui see töötab? Liiatigi on gogo.ee netibrauseril mõned miinused, näiteks ei saa päris kõikidel lehekülgedel sellega surfata. Ja aadressimälu pole.

Aga siin ongi asja konks. Konarused kompenseerib veebibrauser sellega, et toimib ka isemoodi loteriiportaalina.

Iga natukese aja tagant (natuke aega on umbes kümme minutit) ilmuvad lehekülje ülaserva tühikud, kuhu saab sisse trükkida oma nime, kontaktandmed ja vastava koodi. Ja siis loositakse kasutajate vahel välja mitmesugust nänni – DVDd, CD-pleierid ja nii edasi.

Põhimõtteliselt vaid selle eest, et brauserit kasutad.

Üks väike aga muidugi asja juures on, päris tasuta lõunaid pole olemas ka netibisnises. Nimelt on brauseri ülaservas ilutsemas reklaam. Eks igaüks otsustab ise, kas ta tahab uudiseid või meili lugedes näiteks Silja Line’i hüljestega tõtt vaadata või mitte.

Üldjoontes aga ongi see põhimõtteliselt kõik. Surfajat meelitab kasutama võimalus träni võita. Raha träni ostmiseks ja saidi ülevalpidamiseks tuleb reklaamist, mis on kogu aeg surfaja silme ees, erinevalt teistest saitidest, kus see näiteks lehekülje alla- või üleskerimisega kusagile «nurga taha» ära kaob.

Ja tõik, et reklaam on mõnikord tunde netis hulkuval arvutisõltlasel kogu aeg silme ees, peaks neile, kes tahavad reklaamitud saada, mõjuma kui suhkrutoos kärbseile.

Internetireklaamil on siin uus väljund. Vähemalt enda peas sobrades ei kipu küll kusagilt analooge välja hüppama. «Paljud mõtlevad, et see on nii lihtne, et keegi on kindlasti kusagil seda juba teinud,» kinnitab Kljain. «Aga ei ole ju.»

Tarkmees täpsustab: veebibrauseri valmis teinud Tallinna firma OK Interactive ei leidnud asjale mingit analoogi. Ühesõnaga, midagi sarnast võib olla kusagil maailmanurgas tehtud, samasugust aga kindlasti mitte.

Konkreetsemalt hakkasid juba keskkooliski koos käinud Tarkmees ja Kljain gogo-ideest kõnelema paar aastat tagasi Tapal sõjaväes aega teenides. Ideealge keerles Tarkmehe peas tegelikult juba varem.

Teoks sai asi aga alles nüüd. Mõnes mõttes, nendib Tarkmees, ongi hea. Sai asja täiustatud. Kuigi, ega tegelikult kumbki neist eriline arvutigeenius pole, olgugi et üheskoos sai ka infotehnoloogiat õpitud.

«Me astusime koos majandusse sisse,» räägib Kljain ülikooliteest. «Aga esimese aastaga vaatasime, et majandus on lõdva ja igav. Ja siis võtsime infotehnoloogia juurde. Aga infotehnoloogia, raisk, oli kirves! Pead ikka tõeline ala fänn olema ja sellele kõvasti aega pühendama.»

Tarkmees lisab: «Asi läks nii kiiresti edasi – esimeses tunnis tegeldi failinimede salvestamise ja asjadega, järgmisel korral läks juba hulluks.»

Tänaseks on Tarkmees kooli lõpetanud, Kljainil on see veel pooleli.

Ei tule nulli

Tarkmees ja Kljain ehk gogo.ee omanikfirma Tarkmedia OÜ ei saa aga veel šampanjavannides kümmelda, nagu seda võiks vabalt teha Skype’i meeste ajutrust.

Probleem on selles, et kõik lihtsalt ei lähe päris nii libedalt. Neid, kes reklaami osta tahaks, ei ole sugugi palju, kasutajatega on Tarkmehe sõnutsi lugu ka just selline nagu on. Mingid pisikesed inimrühmad küll pruugivad seda, aga kasutajaskond ei taha eriti suureneda. Kasumist ei saa rääkida, nulligi ei taha asi tulla.

«Arvasin, et asi läheb libedamalt,» lausub Tarkmees, kes enda sõnul kunagi varem mingisugust äri pole teinud. «Peamine on ikkagi reklaamimüügitöö ja see on väga spetsiifiline.»

Kogemust pole. Ja Tarkmees ja Kljain pole tihanud ettevõttesse lisaks endale ka mingeid töölisi palgata, kuna kogu raha läheb auhinnafondi alla. Või mis töölistest siin rääkida saab, gogo.ee-l pole kontoritki. Kontor on seal, kus on traadita interneti leviala, ütleb Tarkmees ja muigab.

Ja auhindadega on sama lihtne. Kui arvuti on auhinnad välja loosinud (tõsi, suuremad auhinnad loosivad noormehed ise välja, et sõpru-tuttavaid võitjate sekka ei satuks), lähevad tarkmedialased poodi, ostavad näiteks DVD ja panevad Eesti Postiga teele. Või kui võitja juhtub kusagil läheduses olema, käivad ise läbi ja viivad ära. Tänaseks on nänni võitnud inimeste arv ületanud saja piiri.

Softipõhine brauser

Praegu on gogo.ee brauser veebipõhine (lisaks on olemas ka väikeversioon gogo mini, mis on lihtsalt arvutisse laetav reklaamibänner), edu loodavad noormehed aga softipõhisest brauserist, mis on plaanis millalgi valmis teha. Millal täpselt, veel ei tea. Raha pole.

Gogo.ee arendamisega tegelenud OK Interactive’i projektijuhil Kaupo Kaldal jagub Kljainile ja Tarkmehele vaid kiitust: haruldaselt innovatiivse meelega ja julged.

«Ilmselt liiguvad nad veel selles suunas edasigi, neil on igasuguseid plaane,» lausub ta.

Eestlased on jätkuvalt netirahvas? «On küll,» kinnitab Kalda ja toob ootamatu põhjenduse. «Pime aeg. Suhtlusvajadus Ja mida sa pimedas toas ikka teed – istud arvuti taga või vaatad telekat. Sõbra juurde minek on külm ja märg.»

Arvamus

Villu Parvet,Netilehekülgi loova firma CMA juht

Teeb rõõmu, et gogo.ee-l on kasutajaid. See on uus asi ja kuna see on Eestis tehtud, tekib sinna juba rahvuslikust lojaalsusest kasutajaid. Ma arvan, et see on väga hea. Küsimus on selles, kui palju kasutajaid jääb alles pikema aja möödudes.

Aga selleks, et rahvusvahelist kasutajaskonda saada ja edasi areneda, on vaja kõvasti investeeringuid. Ühe projekti järgi vaadates – vennad on midagi teinud ja see on tööle hakanud – on see kindlasti õnnestunud ettevõtmine.

Samas, inimeste harjumused on küllalti juurdunud. Kui Microfsoft või keegi suurettevõte annab lihtsalt tasuta mingi asja inimestele, siis harjumust muuta on küllaltki raske. Brauser ei ole selline asi, mida inimene endale valiks, need valikud on ette teinud ettevõte, mis operatsioonisüsteemi installeerib. Enamikule inimestele võrdub Internet Explorer internetiga.

Olen ka ise asjaga tutvunud, tõmbasin alla ja proovisin. Osati jäi kripeldama – see on subjektiivne emotsioon –, et teenin veebibrauserit kasutades kogu aeg kellelegi teisele raha.