Tuntud teadlase hauatähis rikutud Mitte ainult elavatega ei juhtu, et tänaval pea lõhki lüüakse. Juba pikemat aega on Raadil Richard Kleisi (1896–1982) hauatähise bareljeef rikutud (murtud lõhe pealaelt kõrva suunas). Möödunud pühapäeval (17. septembril) Raadil palus kaks kodanikku teejuhatust Kleisi hauale. Vastasin, et tean haua asukohta küll, aga ei taha hästi juhatada, sest hauatähis on katki. Muidugi juhatasin.Elan Kleisi elukoha läheduses ja aastate eest tema eluajal tuli vahetevahel juhatada teeküsijaid tema juurde (samuti nagu Endel Varepi juurde). Käidi entsüklopeediliste teadmistega mehelt abi saamas. Ja nüüd siis andsin teejuhatust ka Raadil. Mis heade mõtete ja heade tegude linn sellest arvab? Pole vist vaja üles lugema hakata Kleisi teeneid. Tarvitseb astuda oma raamaturiiuli juurde ja vaadata teatmeteostele (nende peatoimetaja, toimetaja, koostaja jne): «Eesti entsüklopeedia» (1932–1937, 1940), (ka ENE), «Väike entsüklopeedia», «Eesti biograafiline leksikon», «Antiigileksikon», «Eesti avalikud tegelased», «Võõrsõnade leksikon», «Hendriku Liivimaa kroonika» jne, jne. Vaike Hang, Tartu Bussiaknad pidid ju selged olema? Üks pisike küsimus linnavalitsuse transpordikorraldajatele: kas näen ma und või oli see ilmsi, aga kusagilt on meelde jäänud, et linnaliinibussi aknaid ei tohi teie kinnitusel katuseni reklaamiga kinni värvida. Nii või teisiti, bussis olijal on jama olla, jooksku siis goobussile pealegi vinge reklaamiraha… Mulle natuke võõraks jäänud Viljandis sõitsin sellises bussis niru nähtavuse pärast õigest peatusest mööda. Tartus, jumal tänatud, ütleb koolitet raadiohääl peatusi. Aga välja oleks ikka kena kaeda! Toomas Jüriado, Tartu |
