| ASis K&H planeeringusse joonestatud tänavakoridor algab raudtee äärest Väikesest kaarest, kulgeb mööda praegust sadamaraudteed Turu tänavani, üle selle, üle Emajõe ja Ihaste luha kuni Kalda teeni. Sellel uuel tänaval on mõlemas suunas kaks sõidurada ning ristmikel veel lisarajad.Kahetasandilisena on tulevikus kavandatud ristumine Võru tänavaga, samuti tuleb kahetasandiline liiklussõlm Turu tänava juurde. Neli sõidurada hakkab tulevikus olema ka Vaksali tänaval. 930 meetrit sildu Üle Turu tänava ja Emajõe hakkaks tulevikus viima 700 meetri pikkune betoonsammastel sild. Lisaks arvestab planeering ka võimalusega, et luhaalale kaevatakse uus sõudekanal, mis toob veel ühe silla rajamise vajaduse. Kahele poole uut magistraali, mis aitab moodustada linna nn siseringi, on kavandatud 3-4 meetrit laiad kergliiklusteed, seejuures on nende ja sõidutee vahelisele 3–5 meetrit laiale haljasribale väljaspool ristmike ja sildade piirkonda ette nähtud puuderead. Võru tänava ristmik on esialgu kavandatud lahendada fooriristmikuna, kuid planeering näeb ette ka võimaluse rajada kahetasandiline ristmik. Selle ristmiku rajamiseks tuleb planeeringu eskiisi kohaselt võõrandada elamud kinnistutel Võru 152, 154 ja 154b ning Kabeli 1. Uue tänava ristumine Tähe tänavaga on plaanitud ühel tasapinnal oleva fooriristmikuga põhjendusel, et Tähe tänava liikluskoormuse suurt kasvu ei ole ette näha. Kuigi uus, seni veel nimeta tänav (Vaksali tänava nime see kanda ei saa, sest selle numeratsioon algab Riia tänava poolt) hakkab Turu tänavat ületama teisel tasapinnal, näeb planeering ikkagi ette kahe suure fooridega reguleeritud ristmiku lisandumist. Ropka sild on kavandatud algama Turu 39 a krundi juurest, edasi kulgeb see üle Turu tänava, Ropka tee ja Emajõe. Peale- ja mahasõidud Ropka sillale on sel alal lubatud ainult parempööretega. Võrreldes üldplaneeringuga on siin toimunud muutus: üldplaneeringus toodud lahenduse järgi tulnuks sadamaraudtee koridori rajatavalt tänavalt Ropka sillale pääsemiseks sõita paarsada meetrit mööda Turu tänavat. Luhale plaanitud sõudekanali laiuseks on arvestatud 171 meetrit, seejuures sõudeosa laius, kus sillal ei tohi olla tugiposte, on 81 meetrit. Kahel sillal kokku on pikkust üle 900 meetri. Tänava ehitusmaksumust silmas pidades on praeguses lahenduses ette nähtud ehitada kahe silla vaheline tänavaosa muldkehale, et hoida kokku ehituskulusid. See lahendus ei olnud avalikul arutelul meelepärane ornitoloogiaühingu esindajatele. Ei mingit trammi Linna esindajad möönavad siiski ka võimalust, et kui keskkonnamõjude hindamise tulemusel peaks osutuma ainuvõimalikuks kogu luhapiirkonda ületava tänavaosa ehitamine ainult betoonpostidele, tuleb seda võimalust kaaluda. Tartu linnavalitsuse inseneriteenistuse juhataja Liisa Unt tõdes, et paremat kohta sellele sillale ja tänavakoridorile pole. Ristumine Ihaste tee ja Lammi teega on detailplaneeringus kavandatud ühetasandilise fooriristmikuna. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul mõne nädala eest küsis linnaplaneerija ja tuntud supilinlane Mart Hiob, kas planeeringualal ei peaks soosima ühistranporti ja rajama selle tarvis eraldi rajad. Praegu neid pole, on vaid bussipeatuste taskud. Liisa Unt nentis, et tõepoolest nimetatakse pikaajalistes arengudokumentides ühistranspordi eelisarendamist Tartus, kuid sellist poliitilist soovi lähiaja tegevuskavas toodud ei ole. «Me arvestame aga võimalusega, et neid radu saaks tulevikus rajada. Kuivõrd kummaski suunas on kavandatud kaks sõidurada, saab ühe neist tulevikus muuta ühistranspordi rajaks,» märkis ta. Seejuures osutas Unt, et mõlemas suunas veel ühe raja lisamine – ühtekokku oleks tänaval siis kuus sõidurada – ei tundu otstarbekas. See suurendaks oluliselt ehituskulusid ja ka muu maailma praktika olevat ühistranspordile maa tagasivõtmine sõiduautode arvelt. Ropka sillaga haakub ka Tartu trammiliikluse teema – moodustuv uus tänavakoridor võiks Undi sõnul olla trammiteeks üks sobivaimaid. Ent aruteludel on ilmnenud, et Tartu-suuruses väikelinnas ei ole uue transpordiliigi käivitamine infrastruktuuri rajamise kulukust arvestades otstarbekas. Kitsas on ka. «Meil ei mahu jalgrattateedki olemasolevatele tänavatele ära,» tõdes Unt. Hulk võõrandatavaid maid Kõige teravamad küsimused, mis selle detailplaneeringuga kaasnevad, on ametnike hinnangul arvukad maade võõrandamised. Tuleb teha äralõikeid kruntidest, mitu elamut aga hoopis lammutada. Lisaks veel võimalikud nõuded inimestelt, kes väiksemaks lõigatud kruntidel enam elada ei soovi. Kuigi mõned piirkonna elanikud, keda uue tänava rajamine lähedalt ja valusalt puudutab, nõudsid ka tehnilis-majandusliku põhjenduse koostamist silla ja uue tänava vajalikkuse kohta, oli Liisa Undil kiire vastus juba valmis: «Vaieldamatult on see sild kõige parem lahendus Tartu liiklusele, ma leian, et see peaks juba ammu valmis olema.» Avalikul arutelul päriti korduvalt ka seda, millal ja millisest otsast ehitus lahti läheb. Sellele küsimusele veel täpset vastust polnud. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven kinnitas, et enne 2013. aastat sillaehitus aktuaalseks ei muutu. Ühtki kindlat aastaarvu, millal ühe või teise lõigu ehitamiseks läheb, ei ole seni veel kindlaks määrartud. Nõnda on ka arutlemiseks ja plusside-miinuste kaalumiseks esialgu veel aega. Nagu teada, on Ropka silla kaugemasse tulevikku tõrjunud lootus saada 500 miljonit krooni Euroopa raha hoopis Ringtee silla ehitamiseks. Tartu abilinnapea Georg Aher on aga seda teemat kommenteerides möönnud võimalust, et sadamaraudtee koridoris saab tänava ehitusega algust teha ka enne seda, kui algab silla ehitamine. |
