| Nii mõnigi mudilane koges äratundmisrõõmu, sest pilt seinal oli oma. Mis sest, et läbi käinud sisearhitekt Kai Mursi arvutihiire alt ja käevääratustest sündinud kribust-krabust puhastatud. Lapse kunstnikunägemus oli alles. «Nad joonistavad paremini kui täiskasvanud, see maailm on hästi vahva,» ei kahetse Murs seni veel kaunis omanäolist kujundusideed, mille panid lasteaia seintele kunstnikud Anni Irs ja Mariina Tiidor. Midagi analoogset, samuti Mursilt, võib näha Viljandi raamatukogu lasteosakonnas.Avamine viibis Õnneseene poistelt-tüdrukutelt hindeid lasteaia uuele sisekujundusele küsida ei õnnestu, sest parajasti on unetund. Ainult mõni neist piidleb fotograafi pilukil laugude vahelt ja rähkleb külge keerata. «Meil on siin praegu hirmus palav, sest kaks päeva peab küte sees olema, et värv korralikult ära kuivaks,» selgitab lasteaia juhataja Kersti Mihailov. «Aga eks tuleb ära kannatada.» Tõepoolest käis Õnneseenes sel sügisel enam-vähem nii, et maalrid astusid parajasti uksest välja, kui kärsitud emad ja isad oma lapsed lasteaeda tõid. Kärsitud, kuna remont kandus septembri keskpaigani. Elva linnavalitsuse linnamajandusosakonna juht Kalev Kepp põhjendab seda ehitusbuumiga: sisekujundaja, kes andis näo 2005. aasta kevadel valminud lasteaia juurdeehitisele, oli muude töödega hõivatud, kui lasteaia vana osa renoveerima hakati. Uue sisekujundaja otsing võttis mõistagi oma aja. Pisut enam kui kahe aastaga pani linnavalitsus Õnneseende ligi 13 miljonit krooni, millest neli miljonit tuli KOIT-programmist ja haridusministeeriumist. Tänu juurdeehitisele on nüüd ruumi 170 lapsele – 40 varasemast rohkem. Saal, kus saavad õhtuti käia ka elvalastest joogavõimlejad, aerooblejad ja peotantsijad, muutus pea kolm korda suuremaks. Hoones huugab Kersti Mihailovi kinnitusel eeskujulik ventilatsioon ja igas rühmas solistab taldrikuid-tasse puhtaks nõudepesumasin. 1985. aastast peale Õnneseenes töötanud kasvataja Tiina Jesina, keda tuleb nüüd uue ametliku terminoloogia järgi õpetajaks kutsuda, mainib erilise mugavusena sulgkergeid ja ruumi säästvaid lükanduksi mööblitükkide ees. «Riiuleid on esialgu vähe, aga neid tuleb kindlasti juurde,» lisab Jesina. «Poiste seas tekitas palju elevust pissuaari fotosilm.» Lisarühmad tulekul Õnneseene voorused ei piirdu aga rõõmsate ja praktiliste ruumidega. Õuel on mitu korvirõngast ja miniatuurne jalgpalliplats. Sõimelastele on ehitatud karusselliga tarandik, kuhu kupatatakse juba riietatud põnnid, et neil ülejäänute rõivastamise ajal palav ei hakkaks. Elva kolmes lasteaias on kokku 305 kohta. Linnapea Urmas Kruuse sõnul loodab linnavalitsus remontida järgmise aasta lõpuks, halvemal juhul 2008. aasta kevadeks, ka endise Peedu koolimaja. Nõnda lisanduks Peedu lasteaia ainsale rühmale korraga kaks uut. Pärast seda püüab linn tekitada kahe rühma jagu lisaruumi Kesk tänava Murumuna lasteaeda. «Sõimerühmade defitsiit on praegu umbes 35 kohta,» nendib Kruuse. «Noori peresid tuleb aga Elvasse juurde ja perspektiivis kaalume uut lasteaeda Käärdi kanti.» |
