| Tartu Ülikooli botaanikaaia direktor Heiki Tamm seisab neid õisi näidates taimedega pärjatud värava kõrval ning räägib lähenevast reedest, elulõngapäevast. Reedel kell 14 algab botaanikaaias elulõngadest kõnelev seminar ja kell 15 avatakse elulõngaaed. Tähelepanu pälvib ka 140 meetri pikkune kiviparkett, mis ulatub Emajõe-poolsest väravast kuni palmihoone otsani ning on Tartu linna kingitus botaanikaaiale. Kõik teavad, et looduses haruldaseks muutunud taime- ja loomaliike tuleb hoolega kaitsta. Tänapäeval mõeldakse aga sellegi peale, et inimese aretustöö ja -vaev ei kaoks. Väärtuslik varamu Põllumajandusministeerium on käivitanud koguni riikliku programmi, mis hoolitseb Eestis aretatud põllumajandustaimede ja -loomade genofondi eest. Programmi üks osa puudutab ilu- ja ravimtaimi – niisiis ka elulõngasid. «Siia aeda oleme kogunud kõik need elulõngad, mis teadlaste hinnangul on end tõestanud,» selgitab Heiki Tamm. «Üle 40 sordi kõige ilusamaid, külmakindlamaid ja meie kliimasse hästi sobivaid.» Heiki Tamm kiidab elulõnga väga. See ei võta palju ruumi ja teda saab hästi kasutada vertikaalhaljastuses. «Kui palju on meil igasugu aedu ja müüre, mis tunduvad igavad. Neid võiksid ilmestada just ronitaimed,» julgustab botaanikaia direktor inimesi. Elulõngade aia projekti autor on arhitekt Kairi Meos. Tema on soovitanud aia keskele ka pargiskulptuuri. Seda botaanikaial veel ei ole. «Ehk keegi kingib,» poetab Heiki Tamm, ja lisab, et elulõngad peaksid siiski enne pisut kasvama, siis saab otsustada, mis laadi taies nende keskele sobiks. Elulõngade hoiuaia tegelik rajaja on noor aednik Olesja Volkova. Tema on kõik taimed – kokku 44 sorti elulõngasid – sinna istutanud. Eesti kõige kuulsamad elulõngaaretajad on teatavasti Aili ja Uno Kivistik. Peamiselt nende aretajate elutööd aias näebki. Seal õitsevad aga muudki taimed, näiteks daaliad, sest elulõngajuur vajab varju ning tahab seepärast teiste lillede seltsi. Pulmapäeva ootamas Üks elulõng on Olesja Volkoval kolme aasta jooksul, mil ta aia rajamisega on tegelnud, ka ära kadunud. Kadunud taime nimi on «Pulmapäev». «Elulõng võib ärgata kahe või koguni kolme aasta pärast,» ütleb aednik ja lisab, et tukkuma jäänud elulõngajuurt ei maksa kunagi kibekähku maast välja kaevata ja ära viskata. Kas Teate Elulõngapäev • Tartu Ülikooli botaanikaaias 24. augustil. • Kell 14 seminar elulõngade sordiaretusest ja genofondi hoidlast. • Kell 15 elulõngaaia ja kiviparkett-tee avamine. • Kell 14–17 näitus õppeklassis ja elulõngaistikute müük. |
