Nii küsib Andri Maimets ETV ja Eesti Raadio ühissaate «Kas me sellist Eesti tahtsimegi?» kohta.

Ärge mu arvustuse pealkirja valesti mõistke – see pole sugugi aasivalt kirja pandud. Pigem on see mõtlemisaine pakkumiseks ja ideede ärgituseks Eesti Televisiooni, tervitatavat koostööd arvestades ka Eesti Raadio publitsistika- ja päevakajaliste saadete tegijatele.

Samal teemal: Suhtumine kaksikpakti ärritas Arnold Rüütlit Arvamusliidrid otsivad Eestile õnne valemit

Selge, et viieteistkümne aasta möödumist riigi taasiseseisvumisest tulekski rahvusringhäälingul ühe väärilise saatega tähistada (seda enam, et televisioonil ja raadiol oli neis sündmustes aastate eest oma kandev roll).

Aga kuidas seda siis ikkagi teha? Niisugusel kombel valmis meisterdatud (pidupäeva)-saade jäi paraku just selliseks, nagu üks saatejuhte Sulev Valner raadiokuulajatele lubas: nüüd näitab teie raadio ka pilti. Luksus, millel polnud sisulist põhjendust, sest säärast vestlusringi võib kuulata ka pilti nägemata.

Hea küll, oma aktsendi lisasid tõepoolest suured plaanid president Arnold Rüütlit hapu näoga vaatavast Mart Laarist või sarnased kaadrid silmanähtavalt pahase moega peaminister Andrus Ansipist, kui ta oma valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare järjekordset valimispropagandat kuulas.

Kuid sellega televõlu piirduski. Et tegu oli siiski tüüpilise talk-show’ga, kus olulised on külalised, mitte keskkond, siis jäid mulle täiesti arusaamatuks režissöör Maarika Lauri kunstilised katsetused kaadris esiplaanil jutlevate poliitikute või saatejuhtide näod ühtäkki hägustada ja selle asemel hoopis stuudio tagaseinas olevat pannood näidata.

Niisamuti mõjusid veidrana kaadrid president Rüütlist, kelle taustal adumatu rahvusmustriline toru kogu saate aja oma tantsu keerutas.

Niigi on pikkade ja mitmeid mõtteid täispikitud lausete poolest tuntud presidenti raske jälgida, nüüd võttis see virvarr silme ees suisa kirjuks.

Kurb oli seegi, et saatejuhid Valner ja ETV juhatuse esimees Ainar Ruussaar pidid oma külalistele korduvalt alla vanduma, sest nii mõnelgi korral otsustasid viimased ise saadet juhtima ja kokkuvõtteid tegema hakata.

Nii võttis president Rüütel saate kokku enne («oli äärmiselt huvitav poolteist tundi»), kui Valner-Ruussaar midagi öelda said, ning mitmel korral esitasid külalised teineteisele ise küsimusi saatejuhtidest hoolimata. Kogenud poliitikute asi.

Küll aga oli kiiduväärt Ruussaare otsus prioriteetide sõnastamise abil poliitikuid ohjeldada. Samal ajal kui nood «sellest ja tollest» jahvatasid, pani ETV juht ka kirja ning kordas pidevalt üle, mida siis poliitikud meile viieteistkümne aasta pärast lubavad. Elame-näeme: lubadusi täis saade jääb ETV arhiivi loodetavasti alles.