|
Plink Plonkil mängivad bändid vastuvoolumuusikat 20.07.2005 00:01 Madis Aesma, reporter Aastate jooksul peamiselt rahvarõiva, pastelde ja koorilauluga harjunud Tartu laululava juurde tulevad kokku hoopis iselaadi rokkmuusikud ja elektroonilise muusika tegijad. Laupäeval peetakse Tähtvere lauluplatsi ümbruses esimest korda muusikaüritust nimega Plink Plonk, mida korraldajad on tituleerinud ka sõltumatu muusika festivaliks. Kümne praeguse ja endise tartlase eestvedamisel peetav pidu annab võimaluse end suurel laval (tegelikult on suuri lavasid koguni kaks) näidata neil ansamblitel, kes ei tüki just sageli laiema avalikkuse ette. Kohalik korraldustiim Festivali kümneliikmeline korraldustiim koosneb tervenisti kas praegustest või endistest tartlastest, kellest kõik igapäevatöös muusikaga kokku ei puutugi. Ürituse korraldamise võtsid nad oma sõnul ette peaasjalikult seepärast, et endal hea oleks. Esmaspäeva pärastlõunal laululava juures juteldes selgus, et kuigi nii mastaapset festivali korraldada on neil kõigil esimene kord, tunduvad asjad kulgevat enam-vähem plaanide kohaselt. Kuigi keegi tiimist pole otseselt festivalikorraldaja olnud, on nii mõnigi löönud kaasa muusikuna või keeranud nuppe helipuldis. «Hästi on läinud, üldiselt asi sujub,» hindas korraldaja Mart Simisker, tavaelus mees arhitektuuribüroost. Alari Piispea, kes on mänginud basskitarri saateks paljudele Tartu muusikutele ja bändidele, rääkis, et kui paljud suurte muusikafestivalide korraldajad alustavad sellest, et märgivad korralduskuludesse enda töötasu, siis Plink Plonki teevad eestvedajad tasuta. Samasugust suhtumist eeldavad nad ka bändidelt. «Kui me otsustasime selle ürituse korraldada, oli meie põhieesmärk teha festival, mille eelarve oleks võimalikult väike,» selgitas Piispea. «Tavaliselt on bändidele maksmine üks suurimaid kuluartikleid.» Lihtne retsept Piispea retsept on lihtne: tuleb katsuda võimalikult odavalt läbi ajada. Algusest peale on plaani haaratud ka toetajad, näiteks Tartu linn ja erinevad sponsorid. «Me loodame praegu ka sellele, et inimesi, kes sellist festivali vajavad, on nii palju, et me saame selle tehtud,» võtab Piispea korraldusteema kokku. Ta lisab, et tegelikult on Plink Plonki puhul ka esinevad bändid ise korraldajate eest, aidates nõu ja jõuga ning tehes festivalile promo oma veebilehekülgedel ning mujalgi. Mis puutub esinejate valikusse, siis korraldustoimkonnas mingit kähmlust ei tekkinud. Lauri Liivaku, laululava juures asuva Forwards Studio helire˛issööri sõnul valitses «lausa absoluutne üksmeel». Sarnased maitsed? «Tegelikult oli meil ajapiirang, päevakavasse mahtus vaid üheksa bändi. Ja me leidsime need kuidagi järjest ja iseenesest,» selgitas Simisker. Kedagi välja ei jäetud, lihtsalt valiti: see, see ja see – sobib, läheb kokku. Ühendav joon bändide puhul on erinemine peavoolust. Samas – miks jännata vabaõhufestivali korraldamisega, kui üks selline tänavu juba sündis? Juunikuus peeti Järvakandis Rabarock, rahvarohkuselt ja ka esinejate mastaapsuselt vaat et kunagiste Rock Summerite mantli- või vähemalt maikapärija. Mõttetu võrdlus Võrdlus Rabarocki ega ka Rock Summeriga pole aga Plink Plonki korraldajate sõnul paslik. «Rabarockil olid bändid, kelle kohta oli teada, et nad toovad publiku kokku,» selgitas Piispea erinevusi. «Meie eesmärgiks on festival, kus saavad esinemisvõimaluse need, kes mängida tahavad. Kes ei tee muusikat raha pärast.» Ka Liivak kinnitab, et Rock Summeriga nende üritust võrrelda ei saa. Tartu levimuusikapäevadest eristab Plink Plonki aga peaasjalikult see, et ajaline kontekst on muutunud. Natuke naljaka ja vee tilkumise häält meenutava nime sai üritus Mart Simiskeri sõnul aga lihtsalt sellepärast, et see kõlab hästi ja tundus meeldejääv, samas ei tähenda absoluutselt mitte midagi. -----------------------------------------------------------------
|