• Lõpuks hakatakse ka Tartus ehitama! Kellele neid kahe korrusega maju vaja on, kogu maailmas areneb linn kõrgusesse, miks peaks Tartus teisiti olema. Kellele ei meeldi, kadugu Supilinna või mingu maale. Tore, kui kesklinna tühermaa asendub city’ga. Muidugi aktiviseerub kohe Tartu Majadevastane Ühing, aga sellest ei tohi hoolida. Kaalul on Tartu areng.

• Tartu on väikelinn ja jääb selleks ka tulevikus. Väikelinnas city’st rääkida on ülimalt rumal. Kõrghooned ei tee Tartust suurlinna, need pole mingid arengu näitajad, Tartu majade laeks peab jääma seitse korrust. Plasku ja Tigutorn Tartusse ei sobi ja on veel viimane aeg takistada 15-korruselise spaa ehitamist.

• Tartu asub looduslikus kausis, kesklinnas on ainus tuulutuskanal Emajõgi. Kui see kinni ehitada, muutuvad suduhoiatused üsna igapäevaseks.

• Nüüd võivad tartlased kindlad olla, et avaturust on nad ilma, sest ega need rikkurid, kes sellistesse majadesse korterid ostavad, luba mingil mammil oma kapsa ja kaalikaga akna all laiutada. Teiseks kaob olematusse bussijaam, sest ega te taha ometi tossavaid busse lukskorterite ja limusiinide lähedusse.

• Vanasti järgiti arhitektuuriliselt jõeorgu ja selle eksponeerimist, nüüd tahetakse muuta jõgi kitsaks solginireks kõrghoonete vahel. Vaene Matteus on hauas küll külge keeranud, sest tema hoidis jõe ilu ega sodinud sobimatuid hooneid kaldale.

Ükski torn ei tee Tartust suurlinna ja seda polegi tarvis. Tootmist on vaja arendada, et inimene ei peaks pealinna tööle minema, aga meie ehitame kõrgmaju välismaalastele, sest ausa tööga elav eestlane ei saa endale sinna korteri ostmise lõbu lubada.

Varsti hakkab veekraanidest vett tilkuma, sest surve ei suuda sellistele kolossidele normaalset veevaru tagada. Võtke mõistus pähe, enne kui on hilja – ka teie, Kolk ja Past pluss muud.

• Kui haljasalad ja pargid on mõne arvates tühermaa ja võsa, siis peaks elu hõreasustatud ja võsarikkas Eestis olema tõeline piin. Minge ja elage vahelduseks mõnel suuremal lennuväljal, seal on külluses rahvast, müra, heitgaase, metall- ja klaasarhitektuuri ja üldse kõike, millest linnastunud inimene näib puudust tundvat.

Aga palun, ärge nimetage Tartu unikaalselt hõreda linnaruumi risustamist harimatute kinnisvaraste poolt arenguks.

• Põhiline osa tartlasi ja Tartu külalisi käib mööda maad, seega on nende linnavaate kõrgus 1–1,7 meetrit ja eelkõige peab arvestama, et linn oleks kena sellelt kõrguselt vaadates. Kõrgetel majadel pole tegu ega nägu, nende ainuke väärtus on kõrgus, kuid Tartus on seegi miinuseks. Entsüklopeedia järgi on city kapitalistliku suurlinna ärikeskus, Tartu on aga väike sotsialismi pohmeluses vaevlev pisisahkerdajate linn.

• Ehitatagu kanal ja selle ümbrus haljasalana välja nagu üldplaneeringus kirjas ja alles siis hakatagu vaadetest rääkima. Tegelikult mõtlevad Tartu ärikad ainult oma tikutopsi püstiajamisele, vaadete väljaarendamine jäägu teiste teha. Aga kui teekski nii, et ärikas saab tornmaja ehitamise loa alles siis, kui on rahastanud jupi linnapargi ehitust?

• Kust tuleb loogika, et kui üks viga on tehtud, siis ei tohi teistele seda keelata? Kui keegi on metsa alla prügihunniku teinud, ei tohi keelata teistelgi lisa tuua?

Tornid jõekaldal tähendavad seda, et kaldad muutuvad parkidest parklateks ja liiklus kesklinnas muutub võimatuks.

• Turgudest veel nii palju, et kokkupandavale turule tuleksid küll tõmmud arbuusikasvatajad, aga mitte pensionärist tomatikasvataja Peedult. Kindlasti tõuseksid hinnad ja suureneks liikluskoormus, sest praegu suurt osa kaupa iga päev edasi-tagasi ei veeta.

• Usun, et turgu on Tartus vaja ka saja aasta pärast, samas on turg oma lähiajaloos olnud kõige kaitsetum. Turg pidi oma koha andma bensujaamale (täna oleks see liikluse seisukohast talle parim paik), turu parklast müüdi osa Selile hotelli jaoks, nüüd tahetakse turualune maa Kilgile müüa – turg on 100% linna ettevõte. Mujal Euroopas on ajaloolised turuplatsid kõik alles.

• Spaahotell Tartus, ja veel 15-korruseline, on eriline naljanumber – vaatega ülejõe agulile. Tartu – kuurortlinn?

• Miks tartlased on alati kõige vastu? Mäletate vaidlust selle üle, kas Vilde ja Wilde tohivad ühel pingil istuda? Nüüd on kõik rahul.

Minu arvates ei saa linna vaadata ainult 1–1,7 meetri kõrguselt. Plasku ja Tigutorn on huvitavad maamärgid. Vanalinn olgu omaette ja uus arhitektuur omaette Plaskust allavoolu – seal on tühermaad küllalt. Linlased tulevad jõe äärde, kui seal on midagi teha. On hea, kui kõrghoonete alumistel korrustel on mõnusad parkidega ühendatud kohvikud, kus ka korralik inimene tahab puhata.

• Tartlased ei ole kõige vastu, aga siin ruulib rumalus ning selle vastu ollakse küll. Sisemaa linn ei vaja mingeid maamärke, Emajõe ilu pääseb mõjule siis, kui kaldad on vabad. Arhitektuuri moodsus ei seisne kõrguses ja klaasist kattepinnas. Tartus puudub vajadus kõrgehitiste järele, sest elanike arv väheneb pidevalt.

• Atlantise ja Vanemuise kõrvale spaade ehitamine on sulaselge totrus ja Kilgi katse avaturgu lämmatada on lausa vägivald. Kuigi jah – ei tee seda Kilk, teeb keegi teine.

Tartu ülespuhvitud väikekodanlased on ju mures, et kui investorid aknast välja vaatavad ja turgu näevad, siis peavad Tartut vaeste ja koledate inimeste nõmedaks linnaks, kuhu nemad ei investeeri. Tartust ongi saanud väikekodanluse kants ja üha hullemaks läheb.

• Linn peab edasiste sekelduste ärahoidmiseks kohe peatama igasugused planeeringud jõe äärde, eriti kesklinna piirkonnas, ja kohe algatama avaliku arutelu Tartu planeerimiseks pikemas perspektiivis, kaasates eksperte. Muidu juhtub nii nagu Sakala afääris, kus kogu aeg oli «liiga hilja».

• Ei teagi, kumb on jõledam, kas postimaja kõrvale planeeritav kõrghoone või Atlantise kaksiktorn. Ümmargust mula, et jõeäär jääb ikka mõnusaks jalutamiskohaks, pargid jäävad alles ja vaated rikkumata, ei usu mitte üks põrm. Juba Atlantise praeguse juurdeehitise tegemisel ei ole sellega arvestatud, nii et jalgrattaga on sealt väga halb läbi saada, pole ju normaalne, et pean kohvikulaudade vahel meetrilaiuses pilus vingerdama.

Atlantise välikohvik sulgeb Emajõe kaldapealse kõnnitee, mis on vastuolus kaldaala seadusega, kuid rahaseadused on muudest kõvemad.

• Emajõe kallastel võiks tõepoolest olla palju kohvikuid, iseasi, kas just kõrghoonete alumistel korrustel. Kui rühm kõrghooneid teha, siis hästi huvitavaid ja ainult alale Plasku ja Tigutorni vahel. Atlantis ja kanali ots jätke mängust välja!

• Keegi ju ei ehita kõrghooneid vanalinna või miljööväärtuslikku Tähtverre ja Karlovasse. Ühtegi parki ei hävitata – tartlased ei lubanud isegi raamatukogu parki ehitada, park on püha ning peab joodikutele ja vägistajatele säilima igavesti. Ehitatakse justnimelt tühermaale, sest seda jõeäär alates bussijaamast on olnud ja on praegugi veel.

• Tegelikult ei ole asi nii hull, viimased kõrghooned on olnud hea arhitektuuriga. Minu arvates on arhitektid piisavalt haritud, nad teavad, mida ja kuidas ehitada.

Ei saa hästi aru, miks tartlane eelistab madalaid pargivaateid, muide, enne sõda oli parke märgatavalt vähem, sest nende asemel olid majad. Miks siis ei võiks maju ehitada nüüd?

Niisiis peaks Tartusse kindlasti veel ehitama, aga mitte ainult «pilvelõhkujaid» ega ka madalaid majakesi – asi peab olema tasakaalus.

• Tartu looduslik reljeef on teda siiani huvitavaks teinud. Ehitada org täis kõrghooneid ja sellega triikida reljeef siledaks – no kuulge! Parem suurendame reljeefi ja ehitame kõrghooned mäe peale – maaülikooli ühiselamu on hea näide.

• Surve jõe äärde maju ehitada on selgelt olemas, olgu need siis kõrged või mitte. Just vaidlustes sünnib Tartu kesklinna ja jõeäärse ala tuleviku kontseptsioon – seega andkem vaidlustele tuld! Paar kõrghoonet Emajõe ääres oleksid Tartule päris parajad kompvekid, mis mitmekesistaksid linna ja muidu poolsurnud jõeäärt.

• Vanalinnale lähemale kui Plasku ei tohiks kindlasti ühtegi kõrgemat maja ehitada, ehitada Atlantise kõrvale kaks torni on kohutav mõte. Tartusse pole kõrghooneid vaja. See on ressusrsside raiskamine ja linnaruumile liigse surve peale panemine.

Hästi töötav linn on kvartaalne, mitmesuguse kasutuse ja piisava madaltiheda hoonestusega. Emajõe ääres võiksid olla korralikud promenaadid, mille taga on ühtne madal majadefront.

Linn peab arenema orgaaniliselt. Praegu tehakse krundid kogu kvartali suurused, näiteks kaubamaja ei suhestu linnaga üldse, maja ei suhtle tänavaga absoluutselt.

Sama olukord tekib kõrghoonetega – elu on tänavatasapinnalt minema viidud. Tigutorn on põneva arhitektuuriga, kuid tänavatasapinnal hakkab temast silma peamiselt tohutu parkimismaja. Selline maakasutus ei ole mõistlik. Las linn funktsioneerib horisontaalselt, mitte verikaalselt.

• Paistab, et osa inimesi ei saa veel aru, kui ummikus on Tartu oma kahe jõega – Emajõgi ja raudtee. Kõigepealt tuleks liiklus korda teha ja siis ehitada torne eraldi city’na Emajõe ürgoru nõlvadele.

• Inimlik palve rahakottidele: tahaks raeplatsi kõrghoonet – oleks veesilm ja õllekas oma aias. Mis sa hing veel ihkad!