| «On asju, mida ei tooda välja poolikuna ja mida ei saa tuua ühe killuna välja,» ütles Must täna ETV hommikuprogrammis ajaloolaste vastutusest rääkides, vahendab ETV 24. Seejärel tõi näitena Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee poliitbüroo otsuse 31. jaanuarist 1938 eestlaste, poolakate ja veel mõne rahvuse kuulutamisest nõukogude korra vaenlasteks, mille hävitamisele määratud ametliku koopia ta leidis ühest Siberi arhiivist. «See oli selline dokument, mis esialgu vapustas, oli tahtmine seda publitseerida,» rääkis Must. «Ma ei teinud seda, vähemalt tol hetkel mitte. Ma tahan sellest kirjutada sügisel ilmuvas raamatus ja omas kontekstis, aga see on midagi väga sünget,» selgitas Must. «Tol hetkel ma ei tahtnud seda lasta ajakirjandusse või laia meediasse, sellepärast et see ilmselt oleks lisanud õli vihkamise tulle. Ja mitte seda ei ole vaja.» Must ütles ajaloolaste vastutusest rääkides ka, et ajaloolane ei tohi raiuda absoluutseid järeldusi, sest neid tuleb paratamatult teha kitsaste allikalõikude alusel. Tema sõnul tuleb arvestada ka eripäraga, et suurem osa Eesti kohta käivaid materjale asuvad välismaal, sealhulgas Venemaal. «Põhiline on see, et eriti mis puudutab näiteks Venemaad, siis seal on alati olnud teiste riikide jaoks doseeritud tõde.» Ta võrdles seda olukorraga, kui leiame viisnurgaga nööbi ja arvame kohe, et tegu on sõjaväemundri nööbiga, samas kui tegelikult ehtis nööp hommikumantlit. Toimetas Alo Raun, PM online |
