Juuli algusest Ülejõel-Raadil ning Ropkas-Varikul jõustuv jäätmeveokord on tekitanud ja ähvardab veelgi tekitada paksu verd. Paljudele ei meeldi, et nad ei saa enam ise valida prügifirmat. Paljudele ei meeldi, et nad ei tohi tellida prügiautot oma soovi järgi, vaid see hakkab käima nelja nädala tagant ja kortermajade juures tihemini.

«Kas ma pean ise sinna kasti ronima või?» küsis üks Raadil elav vanamammi, väites, et ta ei tekita koos abikaasaga mingil juhul kuus 80 liitrit jäätmeid, mis on väikseima pakutava prügikonteineri maht.

Tõsi, lubatud on pruukida ka prügikotti, aga selle äraveo kulu pole palju väiksem väikseima kasti tühjendamise hinnast. Pealegi võib prügikoti aiaväravas laiali puistata suvaline vares, rääkimata turuvarblasest.

Tartu linnavalitsus on rääkinud võimalusest võtta üks prügikast mitme maja peale. Selleks tuleb linna keskkonnateenistust lihtsalt informeerida: meie tänava majadel number see, teine ja kolmas on ühine konteiner, ja linn annab info prügifirmale edasi.

Siin on küll üks konks. Linn rehkendab ühe jäätmetekitaja kohta keskmiselt 50 liitrit prügi kuus, mis tähendab, et näiteks 140-liitrist kasti võiks pidada napilt kolm üksikut majaomanikku. Kuid selle 38-kroonist tühjendushinda kolmega jagades saame alla 13 krooni inimese kohta.

Muidugi võib siingi saada takistuseks ülitugev omanikuinstinkt ja individualism, kuid kokkuhoiu nimel õnnestub see ehk endas pisut alla suruda.