Marko Pomerants: täpsemad reeglid on kasuks kõigile
22.05.2008 00:01
Marko Pomerants, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees (IRL)
|
| |
|
 |
Marko Pomerants |
|
|
|
|
Pakenditeema on selle aasta algusest inimeste elu mõjutanud: need tuleb ju muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need olmeprügisse sattumagi.
Mis siis hiljuti, 24. aprillil riigikogu vastuvõetud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse muudatuse valguses muutub inimesele, kes on näiteks parasjagu kodujuustu topsist ära söönud, Värskat peale joonud ja kel on nüüd kaks pakendit?
Sõltuvalt inimese elukohast, omavalitsuse, kaupmeeste, jäätmevedajate ning taaskasutusorganisatsioonide poolt seni korraldatust ja muidugi isiklikust käitumisest tulenevalt võib-olla ei juhtugi mitte midagi. Neid kohti on aga küll ja küll, kus vastne seadusemuudatus peaks kodanikepoolsele keskkonnast paremale hoolimisele kaasa aitama.
Pandipakendist
Seaduse vastuvõtmisest möödunud aastatel on jõudnud juba klassikaks muutuda kaupmehe võimalus oma kaupluse asemel pandipakendi (loe: taara) vastuvõtt korraldada oma kaupluse asemel müügikoha vahetus läheduses.
Kui mitu kilomeetrit kauplusest see vahetu lähedus hõlmas, sõltus juba igast konkreetsest juhtumist. Uue seadusemuudatuse kohaselt peab pakendatud kauba müüja üle 200 ruutmeetri suuruses müügikohas korraldama tagatisrahaga koormatud pakendi vastuvõtmise müügikohas või selle teenindusmaal, ning seda müügikoha kauplemisajal.
Kaupmees, kelle müügikoht on väiksem, võib pandipakendi vastuvõttu korraldada väljaspool oma kaupluse teeninduskoha piire, kuid seda samuti kauplemisajal ja ainult omavalitsuse nõusolekul.
Eelnõu menetlemise käigus tekkis arutelu nn maavalla näitel, kus hiljutine taarapunktide sulgemise aktsioon inimesed murelikuks tegi.
Nii saigi seadusesse täiendus, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks tagasivõtmise koht omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates – muidugi eeldusel, et seal on olemas müügikoht või -kohad. Nii ei pea, pudelid kaenlas, naabervalda minema.
Meeldetuletuseks veel nii palju, et ka seni kehtinud seaduse kohaselt ei pea pandipakendit vastu võtma alla 20-ruutmeetrine müügikoht juhul, kui see paikneb tiheasustusalal.
Seadus näeb ette võimaluse, et tagatisraha märk muutub, see võib olla ka teistsugune kui seni tuntud pudelikujutis tagatisraha summaga. Räägitud on näiteks tähtede A, B, C jne kasutamisest, aga kehtestatud seda veel pole, vajadusel teeb seda keskkonnaminister.
Vajalik võib see olla eurole üleminekul või mõne pakendi tagatisraha suuruse muutmisel. Seda näiteks juhul, kui mingit liiki pakendi tagastamine väheneb.
Pandita pakendid
Seni kehtinud seadus jättis pakendikonteinerite paiknemise, arvu ja mahu suhtes otsad üsna lahtiseks. Räägiti üleriigilisest võrgust ą la konteiner igasse valda. Nii ei olegi eriti imeks panna, et käesoleva aasta 1. jaanuarist pärast sortimisnõude kehtestamist läks lahti suureks tõmblemiseks.
Seadus peab kindlasti olema konkreetsem ja nii saigi sätestatud piisava konteineripargi põhimõtted, lähtudes inimeste arvust territooriumil. Ja muidugi on mõistlik vaadata ka ühe omavalitsuse piires eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondi.
Nii on meil taaskasutusorganisatsioonidele kehtestatud kolmene jaotus.
Tiheasustusega aladel (asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril) peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Kui tiheasustusega alal on elanikke ruutkilomeetril 500–1000, siis vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses.
Asustustihedusega alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, seega siis omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Need nõuded jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuarist. Loomulik on see, et igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.
Kogumiskohtade asukoha, kogumiskonteinerite miinimumarvu ja -mahu igas kogumiskohas ning nende tühjendamissageduse lepivad kokku taaskasutusorganisatsioon ja omavalitsus.
Tundub võib olla naljakas, aga seaduses on kirjas ka see, et omavalitsuse organ peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel neid tingimusi täita.
Nimelt on viimastele ka öeldud, seda küll pakendiseaduse esmase jõustumise järgsest ajast, et ega meile neid konteinereid küll vaja pole. Eeldatavasti on see minevik.
Äraveo sagedus arutusse
Omavalitsusega kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal ehk pakendid teie ukse tagant ära viies. Sel juhul võib omavalitsuse nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.
Loodame, et süsteem saab senisest inimsõbralikum. Võiks ju tahta ka enamat, aga igal asjal on hind, mille me iga päev kaupa ostes vaikselt kinni maksame. Nii et katsume plaanitu ellu viia ja siis saab vaadata, kuidas edasi.
Loodetavasti saate pakendiasjanduses muutuvast või ka lihtsalt meeldetuletamiseks taaskasutusorganisatsioonidelt kenasti teavet, sest seaduse kohaselt peavad teavitusele tehtavad kulutused olema vähemalt üks protsent taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest.
Lõpetuseks veel ühest pakendite taaskasutusse võtmisega seonduvast asjast. Praegune jäätmeseadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo kohustuse tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Kui aga pakendite väljasortimise tõttu olmejäätmete maht oluliselt väheneb, peame veel sel aastal võtma arutusse veosageduse vähendamise.
Kehtiva seaduse kohaselt on see erandina ka praegu võimalik, aga erandi menetlemine on tavaliselt ikka problemaatiline. |
|
|
|
|
Kõik tänased
