Martin Pau kommentaar: Maa kui kuum kartul 20.05.2008 16:52
|
| |
|
 |
Martin Pau. Foto: Margus Ansu |
 |
|
|
|
Riigi plaan panna enampakkumisele üle 3000 hektari Tähtvere valla
põllumaad, mida kasutab 2025. aastani kehtiva rendilepingu alusel AS
Tartu Agro, tuleks külmutada.
Põllumajandusministeerium on küll andnud mõista, et müügihoog ongi juba maha võetud, sest maanteeametil on tarvis reserveerida muist maid nn Tartu ümbersõidu väljaehituseks, aga paistab, et kergest müügihimu jahutamisest ei piisa.
Tartu Agro maade ümber on liiga palju üles köetud emotsioone ning liiga tugevalt tükib jääma mulje, et riik püüab tõesti viia kiirustades lõpule sahkerdamist, millele pandi juriidiline vahepunkt 1999. ja 2000. aastal toonaste põllumajandusministrite Andres Variku ja Ivari Padari allkirjadega.
Ühelt poolt võib nõustuda nendega, kes ütlevad, et põllumajanduse olukord 2008. aastal erineb väga tugevalt sellest, mis oli kaheksa-üheksa aastat tagasi. Maa, mis võis toona tunduda riigile oluline kui mingite üldiste põllumajanduslike huvide garant, olgu selleks siis sordiseemne kasvatus, maatudengeile praktikavõimaluse pakkumine või tugeva tõupiimakarja hoidmine, võib tänastes Euroopa Liidu ja avatud turu tingimustes paistagi mingi reliktina.
Hullem veel. Praegune põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on rõhutanud ebaõiglust, mis seondub Tartu Agro hea põllumaa ebaproportsionaalselt madala rendihinnaga. Kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks pole ministri arvates justkui paremat teed kui riigile kuuluv maa maha müüa.
Vabandust, tundub kuidagi liiga lihtsustatud lähenemine. Ühtpidi on loomulik, et põllumajandusmaa rendihinnad kujunevad turul loomulikku rada: kes pakub parema hinna, saab maa rendile. Teisalt võiks ju riik ise rendimäära iga aasta muutes hoida Tartu Agro maa rent tasemel, mis võimaldaks rääkida põllumajandustootjate võrdsusest.
Kui paindlikult lubab olemasolev 25-aastane rendileping Tartu Agroga rendihinna üle kaubelda, polegi väga oluline. Lepingut on võimalik alati muuta. Või lõpetada ja sõlmida uus leping. Ah et Tartu Agro ei pruugi nõustuda?
Sellisel juhul on riigil lihtne avaldada survet sellesama juba räägitud enampakkumisega. Lõhnaku see pealegi väljapressimise järele. Eesmärk on ju turumoonutuste vältimine. Hästi hooldatud põllumaa mahaparseldamine on igatahes viimane samm, mida riik praeguses olukorras peaks kaaluma.
Kas end petetuna tundvail õigusjärgseil omanikel, kellest suurem osa enam kui kümme aastat tagasi isade ja vanaisade maa eest kompensatsiooni vastu võttis, on veel lootust saada tagasi seesama maa (näiteks kompensatsiooni tagastades), asendusmaa või täiendav hüvitis, on ülikaheldav.
Kuid tänases õhustikus paistab tõesti olevat õigus Tähtvere endisel vallavanemal Toivo Talangul, kes ütles, et praegu riigimaa ülejala maha müüa tähendaks õigusjärgseile näkku sülitamist. Eriti haisvaks muutuks süljelärakas muidugi juhul, kui paari aasta pärast algaks müüdud maadel kinnisvaraarendus, nagu paljud on peljanud.
Usun, et nii põllumajandusministrile kui ka valitsusele tervikuna on siiski tähtis, et valijate usaldus, olgugi see niigi madalapoolne, veel üht kõva hoopi ei saaks. |
|
|
|
|