Miljööväärtusega linnaosa elanik olla on uhke ja hea, kuid samas tuleb seal arvestada ka mõningate piirangutega selle nimel, et hubane elukeskkond säiliks. Miljööväärtusega hoonestusaladena on Tartus kaitse alla võetud 13 piirkonda. Kui veel praegugi võib miljööväärtus ja selle tähtsustamine näida mõnele inimesele pelgalt muinsuskaitsjate ja linnaametnike hobina või norimisvõimalusena, siis õnneks levib üha laiemalt ka üldine arusaam väärt miljöö kaitsmise vajadusest.On aru saadud, et kui me praegu laseksime asjadel isevooluteed minna, siis sarnaselt paljude teiste maadega ei oleks meil mõnekümne aasta pärast enam ajaloolisi puitlinnaosi, mille väärtust kaitsta. Tore, et oma elukoha väärtust on aina rohkem hakanud rõhutama ka elanikud ise – peale supilinlaste korraldavad oma linnaosapäevi Karlova, Tammelinna, Tähtvere ja Ülejõe inimesed. Aknaneedus Aga mõnest pilkuriivavast detailist meie kaunites puitasumites tahaks siiski ikka ja uuesti rääkida. Näiteks vana puumaja fassaadil võõrkehana mõjuvaist plastraamidega aknaist. Paljureklaamitud plastakna head omadused ei kaalu üles nende paigaldamisega hoone välisilmele tehtud kahju. Samuti rikub selline tihe aken ruumide loomuliku õhustuse, luues soodsa pinnase hallituse ja niiskuskahjustuste tekkeks. Siiski järgitakse akende vahetamist kavandades pigem naabri halba eeskuju, kui uuritakse, missugune aken sobiks majale kõige paremini. Nii võibki üks maja saada endale lõpuks mitut tüüpi aknaid. Et seda ei juhtuks, tuleks korteriomanikel kindlasti omavahel maja välisilmet puudutavad tegevused kooskõlastada. Miskipärast on levinud arvamus, et vana restaureeritud aken pole ikka see õige – jääb kiiva ja laseb tuult läbi. Tegelikult on korralikult uuendatud saja-aastane aken nagu uus. Omaaja meistrid kasutasid vaigurikast ja tihedate aastarõngastega puitu, samuti valiti puu langetamiseks kõige õigem aeg – talv. Aknad valmistati kohalikke traditsioone ja raamiprofiile järgides. Kui aken osutub restaureerimiskõlbmatuks, siis tuleb see asendada vana akna koopiaga, kusjuures uuele aknale on lubatud sisemisse raami paigaldada klaaspakett. Tänapäevase tehasetoodangu puhul pole võimalust valida erinevaid, hoone stiiliga sobivate detailidega aknaraame, mistõttu ühesugused lamedate raamide ja mustjate klaasidega aknad pannakse nii uusaegsetele kui ka sajandivanustele hoonetele. Toetus aitab Plastakna kasuks sunnib inimest enamasti otsustama soodsam hind. Restaureerimine või vana akna koopia tegemine tuleb kindlasti kallim. Just seetõttu pakubki linn juba 2001. aastast saadik restaureerimistoetusi, mille eesmärk on selle hinnavahe kompenseerimine. Toetused on ette nähtud miljööväärtusega hoonestusalal asuvate majade detailide, sealhulgas uste ja akende restaureerimiseks ning taastamiseks. Tänavu läheb 41 taotleja vahel jagamisele 900 000 krooni ja toetus moodustab ligi 40 protsenti tööde kogumaksumusest. Uusi avaldusi võib tuua maist alates kuni 1. septembrini. Koos avaldusega tuleb esitada kaks erinevat hinnakalkulatsiooni planeeritavate tööde kohta (kogu info www.tartu.ee/aeo). Ei saa öelda, et kõik miljööväärtusega piirkondades elavad inimesed on n-ö plastakende usku. Järjest tõuseb nende osakaal, kes oma maja restaureerides oskavad hinnata selle originaalsust ja väärtuslikke detaile. Kõigi restaureerimisega seotud muredega võib tulla nõu küsima linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusse. Abi saab linnalt ka aknameistrite otsingul. Mõnede ettevõtetega on sõlmitud lepingud kampaania «Heade värvide linn» raames töö tegemiseks soodushindadega. Käsitööna aknaid tegevad ettevõtted ei suuda küll konkureerida tehasetoodangu mastaapide ja reklaamikampaaniatega, kuid õnneks tuleb neidki aina juurde. Valik Tartus tegutsevatest meistritest trükiti ära aprillikuises Supilinna Tirinas. Tulevik planeeringus Huvilisi nõustab ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus, kes teeb tänuväärt teavitustööd. KredExi sihtasutuse toel oli hiljuti Tartus ja tuleb veel paljudes teistes Eesti linnades koolituste sari miljööalade teemal, kus lisaks üldiste põhimõtete, seaduste ja ehitusnõuete tutvustamisele õpetatakse ka praktilisi oskusi. Tartu koolitusel osales üle 30 inimest. Miljööalade kui väärtuslike linnaehituslike tervikute säilimiseks vajalikud kaitse- ja kasutamistingimused pannakse paika teemaplaneeringutes. Esimesena valmiv Karlova linnaosa teemaplaneering on praegu linnarahvale tutvumiseks välja pandud. Algatatud on ka Supilinna miljööala teemaplaneering. Ootame tartlastelt aktiivset huvi nende dokumentide vastu ja neil teemadel kaasarääkimist, sest miljööväärtusega puitlinnaosade püsimisest sõltub suuresti kogu Tartu identiteet. |