Kohvi sõnul peab ta selle nädala alguses Latvenergoga läbirääkimisi ning võib lepinguni jõuda nädala lõpuks. Varasema info põhjal on Kamari hüdrojaama peremehel alust arvata, et võrreldes Eesti Energiaga maksaksid lätlased talle aastas elektri eest vähemalt 200 000 krooni enam. «Mullune jutt oli, et nad oleks valmis maksma ühe megavatt-tunni pealt kümme eurot rohkem,» täpsustas Kohv.Paisule üks toru juurde Kamari hüdroelektrijaam hakkas tööle 1956. aastal ning seisati 1971. aastal. Leo Kohv taaskäivitas 200-kilovatise generaatoriga jaama pärast 28-aastast pausi 1999. aastal, olles võtnud täiesti uue sisustuse ostmiseks kolm miljonit krooni pangalaenu. Hiljuti kulutas Kohv lisaks viis miljonit krooni, sellest ligi kaks miljonit keskkonnainvesteeringute keskuse abiraha, ostes Austriast uue turbiini ja enam kui 300-kilovatise generaatori. Ehkki mõlema jõumasina jaoks jätkub vett vaid umbes kuus kuud aastas, loodab Kohv tõsta hüdroelektri müüki üle 50 protsendi. Aastakäive võiks tõusta üle 2,5 miljoni krooni. Ebameeldiva üllatusena selgus aga uusi seadmeid paigaldades, et alles läinud aastal valminud pais Kamari järve ja elektrijaama pealevoolukanali vahel laseb läbi liiga vähe vett. Laias laastus tähendab see, et kõrgveega võib Kohv kaotada umbes kuuendiku energiast, mida kaks generaatorit suudaksid toota. «Suurusjärgus võin aastas ilma jääda 190 000 kroonist,» rehkendas Kohv. Vana paisu regulaatori neljakandilise ava suurus oli 13 ruutmeetrit, nüüd annavad kaks 2,4-meetrise läbimõõduga regulaatoritoru kokku 9 ruutmeetrit. Jõgi ei tohi kuivada Reedel oli Põltsamaa jõe vooluhulk Kamari järve kohal üle 20 kuupmeetri sekundis, elektrijaam tarvitab sellest praegu Kohvi sõnul kaheksa kuupmeetrit. Keskkonnanõuete järgi peab vähemalt kaks kuupmeetrit igas sekundis lisanduvast veest minema üle peapaisu jõesängi. Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul algab kõik loodushoiust: kui keskkonnateenistus ütleb, et elektrijaamale rohkem vett anda ei saa, siis ümberehitust ei tule. «Meil ei ole põhimõtteliselt midagi ühegi ettevõtja vastu, aga praeguse kõrgveetaseme järgi ei saa äriprojekti püsti panna,» märkis Tõnson. «Kesksuvel ja kesktalvel on Põltsamaa jões vett oluliselt vähem. Ei saa lubada, et elektrijaam siis kogu vee ära tarbib.» |
Kõik tänased
