Ma ei tea, millistel bussidel on kombeks varem peatusse jõuda ja mind maha jättes ära sõita. Mul pole püsipiletit ja seega pean mõnikord pileti bussijuhilt ostma. Vahel on tarvis tänavat silmas pidada, et otsustada, kus maha minna. Kindlasti tahan kuulda peatuste ütlemist, sest ma ei tea, kus on näiteks Hiie või Kaare peatus.

Järelikult hindan täpsust, avatud esiust, puhtaid (reklaamivabu) aknaid ja peatustest teavitamist. Et eelmine bussiteenindaja Connex viimasega kuidagi hakkama ei saanud, mõjus GoBusi üsna kiiresti käivitatud teavitussüsteem lausa võluva kingitusena, mida ei tohiks näpukatega ära rikkuda. Paraku sellised märgid juba paistavad.

Paaril-kolmel liinil on bussijuht üks-kaks peatust ütlemata jätnud, mõnikord on peatuste järjekord segi läinud, sugugi pole kindel, kas peatuse nimi peaks ka ekraanile ilmuma, millises bussis see süsteem töötab, millises mitte.

Bussi sisenenu saab küll lugeda, et ta ei tohi lärmata, reostada, suitsetada ja muul kombel teisi sõitjaid häirida, aga kusagil võiks olla kirjas ka bussi marsruut, sest ootajast pikalt mööda sõitnud lõõtsa küljelt seda tihtipeale lugeda ei jõua. Nii võid sattuda bussi, mis ei sõidagi otse, vaid pöörab äärelinna lõputusse labürinti, olgugi et õigel ajal maha minnes saaks oma raiskuminevat aega veel päästa.

Tavasõitja ei tea ega peagi teadma busside tehnilisest seisukorrast, bensiinihinnast, firma ajutistest või jätkuvatest raskustest, temale on bussisõit eeskätt rutiin, mida ei peaks mingid segadused rikkuma.

Kui aga nii juhtub, on see märk logisevast nõudlikkusest.

Connexi lõpuajast on pärit juhtum, mida täna muigega meenutan. Nimelt lõpetas bussijuht õhtul töö kusagil FI juures ja sõitjail kästi ümber kolida väikebussi, mis alustas oma ringi eelmisega vastupidises suunas.

Seda teed polnud ma Tähtverre sõitnud ning palusin bussijuhil öelda, kui tuleb Tuglase peatus. Ei mingit vastust. Teistkordse soovi peale sosistas ta peaaegu häbelikult: «Väikebussides pole kombeks peatusi ütelda...»

Sellise tobeduseni on tõesti pikk tee minna, aga ka siin nimetatud teenindustahud ei ole pisiasjad.

Bussisõitja ei taha teha bussis bussiga seotud mõttetööd, näiteks mõistatada sedagi, kas esiuksest tohib väljuda või mitte. Olles tulnud esiuksest, et osta pilet, jäin sinna istuma ning pidasin loomulikuks sealtkaudu ka väljuda. Aga ust ei avatud.

Igatahes soovin GoBusile arenemist – hoidke ikka ohjad pingul.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67