| Tulevased piloodid saavad nüüd lendamist ja lennu ajal juhtuda võivate riketega toimetulemist õppida lennuprotseduuride treeningseadmega. See imitaator näeb välja nagu väikelennuki ninaots ikka, ka piloodi kabiin ehk kokpit on filmides nähtu sarnane. «Simulaatori kokpitis on meil täpselt samasugune sisseseade nagu King Air 200 ja Seneca V väikelennukites,» tutvustas Ülenurmel Tartu lennujaama üles seatud treeningseadet lennukolledži arendusprorektor Kaido Kasak. «Isegi lennu ajal tekkivad hääled ja ka hoiatussignaalid on nagu päriselt lennates.»Mootor seiskub Kokpiti ees on suur kaarjas ekraan, millele võib tekitada näiteks üsna tõetruu Tallinna lennuvälja koos kõigi maandumisradade ja nende juurde kuuluvaga. Ole vaid mees ja maandu. «Lennukiga üles minna pole mingi kunst, lennuk tõuseb ise,» ütles Kasak. «Aga vaat allatoomine on küll omaette kunst. Parimad tulevased piloodid saavad selle asja kätte kümmekonna lennutunniga.» Kokpiti taga on lennuinstruktori paari arvutiga tööruum. «Siin modelleerib instruktor harjutusi,» selgitas Kasak. Näiteks võib ta seisata mootori või panna selle põlema. Sellistest olukordadest väljatulekuks on kindlad reeglid ja nüüd saavad tudengid need imitaatoril selgeks õppida. Varem harjutasid lennukolledži tudengid riketega hakkamasaamist lendamise ajal. «Mida lendamise ajal teha ei saanud, see jäigi tegemata,» märkis Kasak. «Näiteks ühe mootoriga lendamist said nad proovida, aga mootori süttimist küll mitte. Simulaatoriga võime kõiki olukordi ohutult harjutada ja kokkuvõttes lõpetavad meie kooli nüüd kogenumad piloodid,» lisas ta. Harjutamiseks ka teistele Lisaks ohuolukordades õigesti tegutsema õppimisele on imitaator hea vahend meeskonnale koostöökoolituse tegemiseks. Treeningseadmel saavad oma oskusi lihvida ka lennuameti instruktorid, kontrollpiloodid, kaitsejõudude ja väikeste lennufirmade piloodid ning ka erapiloodid. Kui palju Eestis üldse piloote on? «Ligi paarsada inimest teenib praegu selle tööga endale leiba,» vastas Tartu lennukolledži professor Mart Enneveer. Ta lisas, et üha enam lisandub pilootide mehisesse perre ka õrnema soo esindajaid. Praegu töötab Eestis kopteritel ja reisilennukitel kümme naispilooti. Igal aastal võtab lennukolledž piloodiks õppima kümme noort. Kanada firmas Mectronix Systems Inc valmistatud ligi 5,5 miljonit krooni maksva, Baltimaade moodsaima lennuimitaatori ostu rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
|
Aku tühjeneb ja lennuki tuledest särav armatuurlaud on äkki pime, seierid nullis. Veel hullem, üks mootor seiskub ning süttib. Rahu – nii käib nüüd Tartu lennukolledžis piloodiks õppiva tudengi harjutustund. 
Vanemad uudised
