Miks vajab Karlova üldplaneeringut?

Meil on kehtestatud linna üldplaneering, kus on määratud miljööväärtuslikud hoonestusalad. Üks nendest on Karlova miljööväärtuslik hoonestusala. On selge, et linna üldplaneeringu kaudu ei saa tegelda sellise hoonestusala iga üksiku hoonega. Sellepärast ongi tegemisel Karlova üldplaneering, mille plaanime küll ümber nimetada Karlova linnaosa teemaplaneeringuks.

Teemaplaneeringut on vaja selleks, et detailplaneeringute või ka ehitusprojektide koostamise puhul oleksid olemas üldised raamid. Kvartalite kaupa on määratud krundistruktuurid, uute hoonete ehitamise võimalused ja ka see, millised hooned tuleb kindlasti säilitada ja renoveerida.

Iga kvartali kohta on edaspidi teada ka iseloomulike detailide – piirdeaiad, abihooned, trepid – säilitamise või mittesäilitamise vajadus.

Paistab, et tänavavõrku Karlova üldplaneering ei muuda.

Tänavavõrk, erinevalt Supilinna planeeringust, jääb Karlovas tõesti samaks. Küll on eraldi peatükk selle kohta, et tuleb säilitada linnaosa ajalooline tänavaruum ühes kõnniteeplaatide ja alleedega. Need on kindlasti üks osa miljööväärtusest.

Kui palju lubab see planeering uushoonestust?

Kui kaardile vaadata, siis uusi hooneid on lubatud suhteliselt vähe. Eelkõige on lubatud neid Võru ja Sõbra tänava poolses osas, kus hoonestus on hõredam ja ka uuem kui Tähe tänava piirkonnas.

Paistab, et ka Päeva tänava kvartalisse on uusi hooneid tulemas.

Jah, sinna ka. Füüsikahoone kõrval olevale tühjale väljale, mis omal ajal oli mõeldud keemiahoone parklaks – keemiahoone ehitatakse aga nüüd hoopis Maarjamõisa väljale –, võiks ehitada hoopis elamuid.

Kas vanade majade asemele uute ehitamine on teatud kohtades lubatud?

Keelatud on lammutada maju, mis on kas riikliku kaitse all või arvestatavad kohaliku arhitektuuriväärtusena või miljööväärtuslikuna. Maja omanikule pole sisulist vahet, millise tasemega kaitse hoonel on.

On selge, et nende lammutamine on kategooriliselt keelatud ja lubatud vaid restaureerimine. Sõnastatud on ka restaureerimise väga selged põhimõtted: nii tuleb säilitada puitvooder, laudise laius, puitdetailid.

Kaitse alla võtmata hoonete asemele uute ehitamine on seega vaba?

Jah, neid võib lammutada, neid ei peeta väärtuslikuks.

Kas Karlova planeeringus on sõnum ka supilinlastele, et kõiki maju ei pea miljöö kaitsmiseks tingimata alles hoidma?

Sõltub muidugi kvartalist, aga paljudes piirkondades tuleb säilitada peaaegu kõik majad. Näiteks Tähe ja Kesk tänavas. Ka Võru tänavas.

Millised on uushoonete rajamise tingimused?

Nõutav on miljöösse sobivus. Korruselisus ning hoone pikkus ja laius peab olema sobilik konkreetsesse tänavasse. On kvartaleid, kus on lubatud üks-kaks korrust, ja ka selliseid, kus lubatud kaks-kolm.

Karlova majadel on kõrged laed ja kõrge sokkel, tihtipeale on kahekorruselise maja räästa ja katuseharja kõrgus sama nagu tänapäeva kolmekorruselisel hoonel. Kui kõrgusparameetrid sobituvad, saab ehitada ka kolmekorruselisi hooneid.

Aga iga maja puhul tuleb see asi otsustada eraldi.

Ka välisviimistlusele on seatud tingimused. Uus hoone peab välisviimistluselt sulanduma keskkonda. Ei tohi kasutada liiga moodsaid materjale.

Kui suur on Karlova krundiomanike surve vanade majade asemele uute ehitamiseks?

Suhteliselt väike. Seda survet on pigem tunda väljaspool miljööväärtuslikku piirkonda.

Surve on tuntav ehk ka Päeva tänava kvartalis, mis on ülikomplitseeritud piirkond. Seal tuleb tegelda nii riikliku muinsuskaitse kui ka riikliku looduskaitse küsimustega.

Aga noh, on mujalgi taotlusi, et krunt kaheks ja korterelamu tänavaäärse maja taha. Neid meil ikka on.

Kui paljude majade kohta veel tehakse uue planeeringuga kaitse alla võtmise ettepanek?

Täiendavalt soovitakse riikliku kaitse alla võtta 11 hoonet ja Lille tänava ajalooline park – kokku 12 objekti. Samas on ettepanek jätta 20 hoonet kohaliku kaitse alt välja. Need on kas liigselt amortiseerunud või siis ei tuvastatud neil sellist väärtust, mispärast peaks nad kohaliku kaitse all olema.

Miks on selles piirkonnas keelatud hoonete juurdeehitised?

Karlovas on levimas katusekorruste väljaehitamine, kolmekorruselisel hoonel peab aga olema kivist trepikoda. Seda on võimalik teha. Muidu on aga nii, et Karlova hooned on nii tänava kui ka õue poolt terviklikud. Seepärast pole lubatud kõikvõimalikud, näiteks L-kujulised uued hooneosad.

Millest planeeringu koostamisel enim vaidlusi sündis?

Seoses Päeva tänava looduskaitsealuste puude kaitsevööndiga. Ja palju vaidlusi on olnud ka uushoonestusalade määramise üle.

Aga eks suuremad vaidlused peaksid algama nüüd, kui planeering jõuab avalikule väljapanekule. Siis saab igaüks esitada oma ettepanekuid. Avalik väljapanek võiks jääda mai lõppu või juunisse.

Kui palju paraneb planeeringu abil Karlova kaitse?

Arvan, et paraneb küll. See planeering seadustab ehitamise ja renoveerimise raamid ja seab linnale ja võrguvaldajatele kohustuse välja ehitada tänavad, vastavalt planeeringule.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5