Endine Rocki korvpallur Jaanus Liivak, kes töötab Valga Welje peatreenerina, on Tartu meeskonna mänge jälginud ja leiab, et põhjust draamaks pole, sest võistkonnaks kujunemine võtab aega.

Jaanus Liivak, mis on teie arvates põhiprobleemid, et Rock pole suutnud ootustekohaselt mängida?

Samal teemal: Silver Leppik: «Kaitsemäng on suur murelaps.» Algirdas Brazys: «Olen kaotustes süüdi, sest olin liiga demokraatlik.» Riho Illak: «Rockis pole kunagi ükski pea lennanud.» Miks Tartu Rock mängib kehvasti?

Kes seda neisse süstima peab?

Kõik dramatiseerivad asja üle. See on spordi loomulik osa.

Aga kas ootused pole õigustatult suured? Palju on investeeritud ja kõvad mehed kohale toodud.

Siin ongi see, et raha ei pane asju paika. Mina tean ka neid probleeme ajakirjanduse kaudu. Kui hakata neid vaatama, peab hooaja algusesse tagasi minema. Eks neil oli komplekteerimisega probleeme. Treening on pikk protseduur. Selge on see, et me võime ka kümme Jordanit kokku osta, aga see ei tähenda, et võistkond mängima hakkab.

Treener peaks ju võistkonna mängima panema.

Igal treeneril on oma käekiri. Siin arvatakse, et ostame treeneri ja kohe mäng tuleb. See võtab aega, kuna mehed on harjunud mängima teiste treenerite ja teise stiiliga. Kaks või kolm aastat võtab aega, enne kui treeneri mängustiil ja pilt hakkavad välja tulema. Mina draamaks põhjust ei näe. Kõik see surve on treeneri peal.

Kui Rock peaks Kalevi ebaõnne tõttu play-offi pääsema, siis milliseid soovitusi te meeskonnale annaksite?

Mängijad peaksid ajakirjanduse negatiivsusest üle olema ja leidma endas heas mõttes sportlikku viha ja sellega edasi minema. Ei kahtle keegi nende oskustes. Peavad ennast kokku võtma. Omavahel maha istuma ja probleemid selgeks rääkima. Lõpuks loeb tulemus. Keegi ei mäleta kahe aasta pärast neid muresid.

Aga kui tulemust ei tulegi?

Siis on juhtkonna otsustada, mida muuta. On struktuur ja rahastajad. Eks see Eesti viga ole, et see on liiga väike. Kõik arvavad ja kujutavad ette.