Meri
köitis aga praegu Atlantise teenindusjuhina töötavat Peeter Järvat ikka
ja kirgliku raamatusõbrana ahmis ta selle kohta teadmisi kõikjalt. Need
kuluvad nüüd ära siis, kui abikaasa ristsõna lahendades selleteemaliste
ruutude täitmisel hätta jääb.
Kuigi lugemist nimetab Peeter
piljardi- ja noolemängu kõrval üheks oma huviks, ei ole sellega alati
kõik laabunud. «Kui ma kooli läksin, siis ma lugeda eriti ei osanud,»
meenutab ta. Esimeses klassis lugemise eest saadud esimene kaks
šokeeris poissi aga niivõrd, et hiljem ta selle tegevusega kimpu pole
jäänud.
Kogemused õpetavad
Küll aga oli ta kimpus
esimese ülikooliaasta alguses Tartus orienteerumisega – Puurmanis
vanemate hoole all kasvanud poiss oli Emajõe Ateenasse sattunud harva.
«Ükskord
pidime ülikooli peahoonest minema Tiigi tänava õppehoonesse. Hoidsin
end tuttavate nägude sabasse ja nii jõudsimegi kaubamaja juurest Riia
tänava kaudu suure ringiga sihtpunkti,» muigab ta praegu.
Ülikoolis
õppimine venis kohustusliku nelja aasta asemel aga koguni 11 aasta
pikkuseks. «Eks muud huvid hakkasid segama,» nendib ta.
Õpingutega
sai ta ühele poole aga peaasjalikult tänu abikaasa Liisi utsitustele.
«Raske oli, sest olin koolist eemal ja mitu aastat oli tegemata vaid
üks kohustuslik aine ja lõputöö,» meenutab ta.
Ometi ei võtnud
see kogemus Peetrilt õppimissoovi – lisaks sellele, et oma töös peab ta
pidevalt midagi uut omandama, küpseb tema peas mõte minna ka
ärijuhtimisalaseid teadmisi omandama.
Kuigi Peeter õppis
ülikoolis tänu entusiastlikult keskkooliaegselt õpetajalt saadud
suurepärastele saksa keele teadmistele saksa filoloogiat, tunnistab ta
praegu, et tõlketöö pole teda kunagi huvitanud.
«Küll aga
köitsid mind igasugused värvilised pudelid ja see, mida nende sisuga
teha saab,» lausub ta. Nii jõudiski noormees kaheksa aastat tagasi
tegevusalani, millest tänaseks on saanud tema igapäevaelu lahutamatu
osa.
Lahutamatu seepärast, et kuigi ei tohiks, võtab Peeter
teenindusjuhina tööd koju ka kaasa. «Ikka mõtled, et kes keda asendab
ja kuidas kõike kõige paremini korraldada. Eriti näiteks siis, kui on
suur haiguspuhang,» ütleb ta.
Kuid sügaval südamepõhjas on tal
õnneks ka kindlustunne, et töö tegemata ei jää – kui vaja, saavad
Atlantises klientide teenindamisega hakkama ka kokad, teenindusjuhid,
raamatupidajad ja firma juht Olga Aasav isegi.
Seetõttu on Peeter
veendunud, et hea teenindaja saab olla vaid see, kellel on lai
silmaring ja kes oskab hästi suhelda. «Tehnilised oskused on kiiresti
omandatavad,» kinnitab ta.
Seda väidab ta ka oma kogemustele
tuginedes, sest esimene segatud Manhattani-nimeline kokteil toob
Peetrile praegugi muige suule. «Mul olid olemas juhised, millest see
kokteil koosneb. Segasin need püüdlikult kokku ja ulatasin morsiklaasi
serveerituna kliendile. Alles pärast lugesin raamatust, et seda peaks
ka jääga segama ja et on olemas sobivamaidki klaase,» muheleb ta.
Nüüd,
teenindusjuhina, vastutab ta selle eest, et baarmenid-kelnerid saaksid
enne klientide ette astumist väljaõppe ja et kliendid oleksid
teenindusega rahul.
Häid teenindajaid võrdleb ta käsnaga, mis
laseb kogu vee endast läbi. «Kui läbi ei lase, koguneb see käsna ja
purtsatab sealt probleemi tõustes välja – sellisest olukorrast ei võida
ei teenindaja ega klient,» märgib ta.
Kaks korda aastas
Rahuliku
inimesena ei karju Peeter ise teiste peale kunagi. Selle asemel
pahandab ta oma sisemuses. Muidugi teab ta, et konfliktide endasse
jätmine ei mõju hästi. «Mis kasu aga sellestki oleks, kui ma oma
kolleegide peale häält tõstaksin?» küsib ta.
Küll aga ärritab
teda tõsiselt inimeste suutmatus suhelda. «Kui ikka miski ei meeldi,
tuleb jutud sirgeks rääkida ning mingi kõiki osapooli rahuldava
lahenduse leiab ikka,» lausub ta veendunult. Ja lisab kavalalt elu
jooksul omandatud tõdemuse: kui mõnest põikpeast üle ei hüppa, siis
ümber annab ju ikka minna.
Et kõigest sellest mitte väsida, püüab
Peeter kaks korda aastas puhata. «Atlantises on kiireimad ajad juuni ja
detsember – pärast seda võtan ma alati paariks nädalaks aja maha,»
märgib ta.
Ja abikaasa Liis mängib Peetri elus samuti tähtsat
rolli. Miks muidu abiellusid noored ajal, mil valdavalt eelistatakse
niisama koos elada, pealtnäha ilma igasuguse põhjuseta.
«Eks siis armastus on vast nii suur,» tõdeb pea kolmeaastase abielumehestaažiga Peeter rahulolevalt.
Rahuloluks on põhjust, sest vanasõna «Kuidas sina teistele, nõnda teised sinule» peab tema puhul igati paika.
CV
• Sündinud 20.07.1976 Tartus.
•
Lõpetas 1994. aastal Puurmani keskkooli, 2005. aastal Tartu Ülikooli
saksa filoloogina. On õppinud ka Slingi erakoolis baarmeni-kelneri
kursustel.
> Loe edasi |
