Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru rõõmustas, et kõnelused uue muuseumihoone arhitektidega on liikunud soodsas suunas ja muuseumi sajandal asutamisaastal saab ehk juba ehitusega algustki teha.

Viimased sõnumid Eesti Rahva Muuseumi uue maja projekteerimise kohta olid üpris ärevad, kuid olen kuulnud lühikest kommentaari, et nüüd on kõik korras. Mida see tähendab?

Viimati sai protokolli etteheide, et arhitektid ei ole vastanud sisuliselt kahele punktile.

Esimene, kas nad vajavad eskiisprojekti tegemiseks täiendavaid lähteandmeid, nüüd on nad vastanud, et mitte.

Teine ja keerulisem punkt puudutas sõlmitavat lepingut. Meie esitasime oma lepinguvariandi, nemad ei olnud vastanud lepingu punktide kaupa, mis neile sobib ja mis ei. Nüüd on ka see olemas. Meie jurist peab teksti veel üle vaatama.

Seejärel moodustatakse läbirääkimiste komisjon.

Mis on need läbiräägitavad teemad?

Jäävad ilmselt viiviseküsimused teatud tähtaegade ületamise eest. Samuti see, kuidas toimub tööde ülevõtmine. Veel see, mis keeles käib asjaajamine. Meie soov tuleneb keeleseadusest, seega kõik peaks olema esitatud eesti keeles – teisiti ei saakski nagu töötada. Nemad on totaalselt vastu ja tahaksid inglise keelt, mis ei ole aga meile aktsepteeritav.

Sõnaga, kõik lepingupunktid. Need tunduvad nüansid ja detailid, aga leping sõlmitakse viieks-kuueks aastaks ja mingil hetkel võivad need osutuda tähtsaks.

Arhitektide töö hinna küsimus on nüüdseks ilmselt siis lahendatud?

Põhimõtteliselt jah.

Aga numbreid öelda?

Et see on riigihange, ei tohi ma öelda, kuna arhitektid on pannud konfidentsiaalsuse nõude. Mine tea, kuhu nad võivad seepeale pöörduda.

Kuid kas kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Peeter Maueri läinud nädalal ümber nurga osutatud suurusjärk oli ligilähedane? (Mauer osutas, et arhitektide tasu võiks olla 7–10 protsenti objekti hinnast, mis on hinnanguliselt miljard.)

Oli. Tegelikult on maru keeruline olnud selgitada, kus see tõde on. Olen aasta otsa olnud hädas selle selgeks saamisega. PK Konsultandid Tallinnas on appi tulnud.

Oleme toeks võtnud ka Saksamaa reeglid, kus on väga täpselt paigas, mis on arhitektide protsent ehitatavast majast ja milline on eriosade projekteerimise osa. Oleme kasutanud väga palju võrdlusmaterjali. Pluss ka Kumu, mis ei ole aga hea alus, sest aeg on palju muutunud.

Millised uued tähtajad on kalendrisse märgitud?

See nädal teeme hindamiskomisjoni koosoleku, mille otsus võiks olla, et valmistume läbirääkimiseks. Järgmine nädal töötaks lepingu projektiga jurist Piret Blankin Aivar Pilve advokaadibüroost.

Esimene võimalus läbirääkimiste alustamiseks on seega 2. aprilliga algav nädal, kui arhitektidele see siia sõitmiseks sobib. Seejärel võiks olla lepingu allkirjastamine.

Aga räägime ka projekteerimise tähtaegadest.

Esimeses variandis nõudsid arhitektid eskiisi tegemiseks kuus kuud, mis tundus palju, sest see, mida arhitektuurikonkursiks esitati, pidigi olema eskiis. Iseküsimus, et meile ei sobinud nende siselahendus ja me tegime oma ettepanekud. Nad peavad nende järgi eskiisi ümber tegema. Selleks tööks kuluv aeg on meile soodsalt lühenenud: see on kaks kuud.

Kui aprilli alguses saab leping sõlmitud, võiks lõplik eskiis olla valmis juunis. Jaanipäevaks hiljemalt.

Kui eskiis saab lõpliku kuju ja sisemus meile sobib, saab välja kuulutada peaprojekteerija otsimise rahvusvahelise hanke. Meie ehitustava järgi peaksid arhitektid alluma peaprojekteerijale. Me ei saanud seda hanget seni välja kuulutada, sest eskiis oli vigane.

Millal võiks aga projekt lõplikult valmida?

Järgmise aasta lõpuks. See on päris pikk aeg, aga lugu on ju nii, et peaprojekteerija leidmise järel tuleb veel leida ka eriosade projekteerijad.

Kas konkursi võitnud arhitektid võivad osutuda ühtlasi ka peaprojekteerijaiks?

Põhimõtteliselt küll. Nad võivad panna oma meeskonna kokku ja kandideerida.

Kuid kas ERMi asutamise sajandal aastapäeval, see on aastal 2009, võiks ehitamine alata?

Praeguse seisu järgi kindlasti.