Tartu Ülikooli germaani-romaani filoloogia osakonna koordinaator Milvi Kaber usub, et ülikoolis on suur osa inimesi streigiks valmis. «Näiteks meie osakonnas on kõik sellega nõus, sekretäridest professoriteni,» märkis ta. «Meeleolud on sellised, et midagi tuleb ette võtta, niimoodi enam edasi minna ei saa.»
Kaber tõdes, et kohe streiki muidugi alustada ei saa, sest enne tuleb läbida teatud protseduurid.Tartu Ülikooli ametiühingu esimees Aleksander Jakobson kinnitas, et seadus ei luba streikida enne, kui pole olnud läbirääkimisi tööandjaga ja kaasatud riiklikku lepitajat. Ei üle ega ümber Palgaläbirääkimised seisavad koalitsioonileppe taga, sest neid alustada soovivad ülikoolide ametiühingud ja rektorite nõukogu ei pääse üle ega ümber haridusministrist. «Meid huvitab väga, milline erakond haridusministri esitab, kellega me rääkima hakkame,» ütles Jakobson. Selguma peab ka, kas kõrgkoole üldse hakatakse paremini rahastama ja mida koalitsioonileppesse kirjutatakse. Jakobson nentis, et ülikoolide siseelu sõltub kõigest sellest. Peale palgaküsimuste on teisigi probleeme, mis ülikoolis pingeid üles kruvivad. «Üliõpilaste arv on suurenenud, õppejõudude arv aga enam-vähem sama,» seletas Tartu Ülikooli ametiühingu esimees. «Töökoormus on kasvanud, pinge ja tööstress on samuti üks rahulolematuse põhjusi.» Rahulolematus ülikoolitöötajate hulgas on erinev, sest palgavahed teaduskonniti võivad olla üsna suured, kõige halvemas olukorras kipuvad aga olema filosoofia-, sotsiaal- ja haridusteaduskond. Ülikoolisiseselt muudetakse eelarve koostamise põhimõtteid – sel aastal võeti näiteks germaani-romaani filoloogia osakonnalt ära üle kahe miljoni, sest eelmisel aastal võtsid nende osakonna tudengid teistest teaduskondadest ainepunkte. «Osakonna eelarve vähenes 2,33 miljoni võrra, sest pidime maksma teistele teaduskondadele,» rääkis Kaber.
Osakondades, kus nagunii massiloenguid korraldatakse, ei pea väljastpoolt osakonda nende loengutesse tulevate tudengite jaoks eraldi tööd tegema – pole vaja eraldi õppejõude ega ruume, sest võõrastel saab lasta koos põhitudengitega õppida. Keelerühmi aga suuri teha ei saa, lisatudengid eeldavad lisaressursse – nii õppejõude kui ruume –, neid pole aga kuskilt võtta. Ühisrinne «Siiani tulime ots otsaga kokku, aga sel aastal on katastroof, lisaks kõik need halduskulud, mis osakond ise maksma peab,» ütles Kaber. «Prognoosisime, et aasta lõpuks jääme viis miljonit võlgu, siis tuleb vist terve osakond kinni panna.» Rektorite nõukogu tegevsekretäri Mart Laidmetsa sõnul algavad probleemid sellest, et riiklik rahastamine üliõpilase kohta on 1999. aasta tasemel. «Aga eks ka ülikooli sees ole eriarvamusi, kes kui palju ja mille eest peaks raha saama,» lisas ta. Laidmets kinnitas, et ametiühingud ja rektorite nõukogu hakkavad võitlema ühiste asjade eest. Eesti Üliõpilaste Liit ja rektorite nõukogu on esitanud ka ühispöördumise koalitsiooniläbirääkimistel osalevatele erakondadele. Seal seisab muu hulgas, et 2008. aastal tuleks suurendada kõiki riikliku koolitustellimuse baasmaksumusi vähemalt 30% võrra ja vähemalt 30% ulatuses teadustööle ettenähtud eelarvet kõigis teadustöid finantseerivates ridades. «Need on miinimumnõuded. Kui koalitsioon lati allapoole laseb, siis pole mingit võimalust, et konkurentsivõimeline kõrgharidus jätkuks,» nentis Laidmets.
|
