«Et järve seisundi kohta midagi teada saada, tuleb teha ühisekspeditsioone,» ütles Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. Ühisekspeditsioonil võtsid eile Peipsil proove limnoloogiakeskuse, Tallinna Ülikooli ökoloogiainstituudi, OÜ Tartu Keskkonnauuringute ja Pihkva hüdroameti töötajad. Vene poolelt on ametis kaks ja Eestist seitse teadlast. Täna hommikul sõidutas hõljuk sama seltskonna Pihkva järvele. Ühine proovivõtt Teadusretke eesmärk on koguda veekeemia, elustiku ja põhjasetete proove kogu piiriveekogu akvatooriumilt, et analüüsida Peipsi järve talvist ökoloogilist olukorda ning teha prognoose järve seisundi muutumise kohta. «Ühisekspeditsioonid on ainus võimalus võtta analüüse ka Vene vetest, et saada tervikpilt järve seisundist ja reostusallikatest,» selgitas Kangur. Uurimisretke teine ülesanne on paralleelproovide võtmine ning analüüs Eesti ja Vene laborites, et saavutada andmete võrreldavus. «Eesti ja Vene ekspertide hinnangud Peipsi seisundi kohta on erinevad, kuigi proovid on võetud ühest kohast,» märkis Külli Kangur. «Vene poolel tehtud analüüside tulemused on optimistlikumad, nende hinnangul on järve seisund halvenenud looduslike tingimuste, mitte inimtegevuse tagajärjel.» Ühine proovivõtt ongi vajalik selleks, et näha, kuivõrd erinevad on analüüsi tulemused ja hinnangud. Nii saavad teadlased järves toimuvast usaldusväärsema pildi. Ekspeditsiooni ajal kogutud andmete põhjal saab hinnata inimtegevuse ning looduslike ehk ilmastikust tingitud protsesside mõju suurjärve seisundile. Proove võetakse ka Velikaja jõe suudmealalt, mida Eesti teadlased peavad Pihkva ja Peipsi järve üheks peamiseks reostusallikaks. Pihkva järvest võetud veeproovid võimaldavad hinnata Venemaalt tulevate taimetoitainete, eriti fosfori koormust Peipsile. «Aasta-aastalt on Peipsi seisund reostuse pärast halvenenud,» ütles Külli Kangur. «Ainult Eesti jõupingutustest ei piisa, et peatada Euroopa suurima piiriveekogu Peipsi seisundi edasine halvenemine.» Veel mitu ühisuuringut Nõukogude ajal olid teadlaste talvised ekspeditsioonid Peipsile tavalised, kuid Eesti riigikorra muutudes tuli uurimisretkedesse vahe. Pärast Eesti taasiseseisvumist on Eesti-Vene ühisekspeditsioonid olnud harvad, peamiselt Vene poole ressursside nappuse tõttu. Talvel on ühine proovivõtt õnnestunud vaid 2004. ja 2006. aasta märtsis. Jäävabal ajal võetakse veeproove iga kuu. Kahe riigi teadlaste selle aasta esimese ekspeditsiooni Peipsi ja Pihkva järvele korraldab Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon, ettevõtmist rahastab Eesti keskkonnaministeerium. Täna õhtul lõppeva ühisekspeditsiooni analüüside tegemisega läheb üsna kaua aega, Eesti teadlased saavad aruande retke tulemustest valmis suve alguseks. Eeloleval suvel teevad meie ja Vene teadlased Peipsi ning Pihkva järvel veel mitu ühisuuringut. |
