Genealoog Fred Puss ütleb, et ehkki vilunud silmal kulub internetis sugupuu-allikate uurimisele vähem aega kui võhikul, suudab igaüks piisavate algandmete ja hea tahtmise korral üht-teist saavutada. Foto: Sille Annuk

Tahan teada ja lugejalegi aimu anda, kuidas see sugupuu uurimine käib. Selmet ise susserdada, kutsungi appi Pussi, oma ala asjatundja.

Pussi sõnul tuleks enne internetti sukeldumist hankida oma päritolu kohta nii palju infot kui vähegi võimalik – eelkõige kuluvad marjaks ära esiisade-emade nimed ja sünnikohad. Infootsinguil ei maksa peljata ka kalmukive.

«Kui on 20. sajandi alguseni teada vanavanaisa sünniaeg ja -koht, siis võib Saagast üsna kiiresti leida algandmed ja põrutada tagasi 18. sajandisse,» lubab Puss. «Oleneb muidugi oskustest, piirkonnast ja olemasolevatest allikatest.»

Karli veel pole

Üritame alustada sugupuu uurimist läbi neti minu emapoolse vanaisa Karl Andressoni liinist, aga kahjuks jääb uurimine seekord pooleli, sest Pärnumaa Ikla kandi Orajõe valla õigeusu kirikuraamatute internetiseerimine ei ole Pussi andmetel veel nii kaugele jõudnud.

«Nii luteri kui õigeusu kirikuraamatuid peeti kahes eksemplaris, aga õigeusu kirikul on tavaliselt üks eksemplar hävinud ja allesjäänud eksemplar on seni veel siseministeeriumi valduses – neid ise kasutada ei saa,» selgitab ta. «Küll aga on netis saadavad 1892. aastast vanemad kirikuraamatud.»

Kuna ka emapoolne vanaema Hilda sündis samas Orajõe vallas ja oli samuti õigeusklik, jätsime ka selle liini uurimise katki. «See on üks kõige raskemaid kante,» tunnistab Puss. Ta lohutab, et praegu on sisestamisel vallaliikmete nimekirjad, kust ma leian tulevikus üles oma emapoolsed juured olenemata usutunnistusest.

Hansuga veab

Võtame siis ette minu isa sugupuu. Niitra on eestindatud nimi ja siin on ütlemata heaks allikaks kõigile vabalt kasutatav onomastika andmebaas. Piisab Aadu Musta koostatud andmebaasi nime Niitra toksimisest ja otsingule vajutamisest ning saamegi teada, et 1940. aastal on tallinlane Nilberg eestindanud oma nime Niitraks.

Isa Andres on põlistallinlane ning sel juhul on ütlemata heaks alustuseks samuti internetis kättesaadav Tallinna piirkonna kinnistute register.

1873. aastal on Hans Nielberg omandanud registri andmeil Tallinnas Koidu tänav 34 krundi. 1903. aastaks on Hans nähtavasti ilmast lahkunud, sest pärimise teel omandasid siis kinnistu Hermann-Viktor-Johannes ja Sofia-Katerina.

1947. aastal omandasid sama krundi pärimise teel võrdsetes osades minu vanavanaema Katta-Sofia ja nende lapsed, Hermanni poeg Ernst-Heinrich ning tütar Herta-Marcella. Nõnda siis on minu vanavanaisa Hermann ja vanavanavanaisa Hans.

Sellelt platvormilt ongi hea sukelduda kirikuraamatuisse. Suure tõenäosusega oli Hans Kaarli koguduse raamatuis, sest esiteks kinnitab seda minu isa ja teiseks oli Kaarli kogudus Tallinna suurim.

Kui Hans ostis endale 1873. aastal Tallinnas kinnistu, pidi ta olema täisealine. Kaarli kirikuraamatus sama perioodi personaalraamatuga tutvudes leiab, et Hans on jõudnud koguduse hingekirja 1865. aastal.

Samast saab teada, et Hans on sündinud Laitse mõisapiirkonnas Nissi kihelkonnas 1833. aastal.

Puuduv raamat

Kui Hansu sünniaasta ja

-koht on teada, ei ole enam väga keeruline tema lugu Nissi koguduse personaalraamatust üles leida. Saan teada, et ka tema isa nimi oli Hans, kes on kirikuraamatus küll kirjas Ansuna. Vaat see mees ongi minu vanavanavanavanaisa.

Nagu selgub, on Nilbergil ametlikes paberites koguni kolm nimekuju – algul Nilberk, siis Nilberg ja kohati ka Nielberg. Mõisnik pani 1835. aastal perekonnanimesid ja ütles neid ette kirjutajale, kes pani nimed kirja nii nagu kuulis. Nõnda siis oli hilisema Hans Nilbergi nimi ilmselt originaalis kirja pandud kui Ans Nilberk. Perekonnanimi muutub kirikuraamatus Nilbergiks, aga Ans jääb esialgu edasi Ansuks.

Ent nüüd tuleb meie teele ette takistus, mille hingeloendid tulevikus kõrvaldavad. Varasemat perioodi käsitlev Laitse kiriku meetrikaraamat paraku puudub internetist.

Puss lisab, et tõsised genealoogid võrdlevad alati saadud andmeid teiste allikatega. Ehkki rida materjale on ajakeerises kaduma läinud, ei ole Pussil veel ette tulnud, et mõne isiku sugupuu uurimine oleks andmete puudusel katki jäänud.

Kui andmeid pole veel internetis, võib minna arhiivi tutvuma originaalide või mikrofilmidega. Soovitan kõigile – oma sugupuu on ikka põnevam kui teiste omad.

Sugupuu-uurijale

• http://www.eha.ee/saaga/ Saaga-keskkonnas on perekonnaloo internetiseeritud allikad (sisenemiseks vaja registreeruda)

• http://ais.ra.ee/ - Arhiiviinfosüsteem AIS – siit võib leida viiteid huvitavatele sugulasi puudutavatele dokumentidele

• http://www.eha.ee Siit leiab nii viite kinnistute registrile kui ajalooliste halduspiiride kaardiregistrile Kupits.

• http://www.isik.ee/algus.html – Eesti Isikuloo Keskuse netiküljelt leiab näpunäiteid, kuidas sugupuu uurimisega alustada.

• http://www.history.ee/ono/ Onomastika andmebaasist leiab infot nimede eestindamise kohta, samuti saab teada, millisest piirkonnast nimekuju pärit võib olla.

• http://www.genealoogia.ee/ Viide Eesti Genealoogia Seltsi kodulehele.