Omavalitsuste rahakotte on kosutanud eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu ja riigilt saadava raha suurenemine. Kolmas põhjus on heaks kiidetud projektid, mille toetusrahaga saavad vallad-linnad remontida koole ja lasteaedu, lüüa korra majja reoveepuhastites. Riigilt pudeneb üha enam raha kohalike teede remondiks. Tänavu muutuvad riigi abil valgemaks ka Tartumaa suuremad keskused. Tänavavalgustuse rekonstrueerimistööde käigus vahetatakse energiasäästu eesmärgil välja valgustite amortiseerunud pirnid, uuendatakse tänavavalgustuse kaabeldus ja liinid, eemaldatakse langemisohtlikud valgustuspostid ja vajadusel püstitatakse uued.Koostööprojektis osaleb Tartumaa 21 omavalitsust. Projekti eelarve on pisut üle 20,3 miljoni krooni, sellest valdade omafinantseering on ligi 3,4 miljonit krooni. Seega: elu läheb edasi, kõik on justkui hästi. Aga Tartumaa omavalitsuste tänavustest investeeringutest rääkides tunnistasid vallavanemad, et ehitamist, remontimist, rekonstrueerimist ja arendamist on ikka veel rohkem kui nendeks töödeks raha. Konguta vallavanem Agu Kasetalu lisas, et mida aasta edasi, seda raskem on leida ka töö tegijaid. Nii et Tallinna ja Tartu probleemid pole ka metsade vahel tundmatud. Kuid nagu tallinlased ja tartlased, nii ootavad ka pärapõrgu küla elanikud, et kohalik elu paremaks, mugavamaks ja inimesekesksemaks muutuks. Praegu on meie valdade investeeringud veel suurte keskuste kesksed. Tööd ja arenguruumi jätkub maal veel aastateks. ---------------------------------- Elva Elva abilinnapea Reno Laidre nimetas tänavuse esimese suurema tööna keskkatlamaja rekonstrueerimise lõpetamist. Selleks kulub käesoleval aastal ligi 6,4 ja kokku üle kümne miljoni krooni. Investeeringute suuruselt on esikohal euroraha toel Elva vaksalihoone renoveerimine 9,6 miljoni krooniga, et rajada sinna piirkonna matkakeskus. Kolmas oluline töö on lasteaia Õnneseen alla kuuluva Peedu vana koolimaja ümberehitamine korralikuks lasteaiaks. Esialgu on selleks tööks kavandatud kolm miljonit krooni, kuid summa võib suurenenda. Peedu lasteaia väljaehitamise juurde käib ka Elva ja Peedu vahele jalakäijatele, jalgratturitele ja rulluisutajatele asfalteeritud kergliiklustee rajamine. Reno Laidre märkis, et kui linn jõuab korda teha oma lasteaiad, siis võetakse põhjalikult käsile Elva gümnaasium. Tänavu remonditakse kooli hooneid ligi 4,4 miljoni krooni eest. Tartu vald Tartu vald paneb oma suurima investeeringu raha tänavu maa alla ehk kulutab 8,2 miljonit krooni Kõrveküla veeveevarustuse ja kanalisatsiooni ehituse jätkamiseks. Tartu valla pearaamatupidaja Maire Teppo täpsustas, et sellest rahast 7,4 miljonit krooni tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Tänavu valmib Raadi lennuvälja Tartu vallas paikneva osa detailplaneering kogumaksumusega 8,9 miljonit krooni, millest 7 miljonit krooni eraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Samuti valmib 4,3 miljonit krooni maksev projekt «Reostuse likvideerimise eelprojektid Raadi ja Jaamamõisa valglates». Rahastajad on Euroopa regionaalarengu fond (3,1 miljonit krooni) ning Tartu vald ja Tartu linn (1,2 miljonit krooni). Ülenurme vald Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi sõnul on valla suurim töö Ülenurme gümnaasiumile juurdeehitise rajamise alustamine, milleks kulub 5,6 miljonit krooni. Valla eelarves on suuruselt järgmised väljaminekud teedeehitus ja tänavavalgustuse rajamine. Teedele, sealhulgas mustkatete ehitamiseks, kulub ligi 3,9 miljonit krooni. Suuremates keskustes tänavalgustuse uuendamiseks või rajamiseks on vallal ligi 2,4 miljonit krooni. Nõo vald Nõo valla tegemistest rääkides ütles vallavanem Rain Sangernebo, et tänavused suuremad tööd ja kulutused on seotud eelmisel aastal alustatud ettevõtmiste lõpetamisega. Juunis valmib Nõos uus, 33 miljonit krooni maksev spordihoone, mille ehitab Riigi Kinnisvara AS. Järgnevatel aastakümnetel maksab vald selle hoone rajajale rendiga kinni, tänavu tuleb poole aasta eest tasuda 850 000 krooni. Uue spordihoone pärast ehitab vald Nõo põhikoolis ümber garderoobid, teeb kooli uued tualetid ja pesemiskohad ning uuendab elektrisüsteemi. Eelarves on nendeks töödeks 1,3 miljonit krooni. Nõo aleviku keskele rajatava Veskijärve peale kulub tänavu veel miljoni krooni. Rõngu vald Rõngu valla eelarves on suurim investeering – ligi 2,6 miljonit krooni – Teedla biopuhasti rekonstrueerimine. Vallavanem Aivar Kuuskvere sõnul tuleb enamik selleks tööks vajalikust rahast ehk pisut üle 2,2 miljoni krooni KIKilt. Teede remontimiseks ja ehitamiseks kulutab vald ligi 1,8 miljonit ja tänavalgustuse uuendamiseks ligi 1,2 miljonit krooni. Rõngu rahvamaja renoveerimise alustamiseks on eelarves 700 000 krooni, teist samapalju maksab vald Riigi Kinnisvara ASile Rõngu keskkooli renoveerimise jätkamise eest. Luunja vald Praeguse seisu järgi on Luunja valla tänavune suurim investeering Luunja keskkooli spordikompleksi renoveerimine ligi viie miljoni krooni eest. Luunja vallavanem Aare Songe ütles, et tublisti raha kulub ka Lohkvasse tuleva 120-kohalise lasteaia ehitamise alustamiseks. Kui palju, on veel selgusetu. Selgusetu on seegi, kas AS Emajõe Veevärk hakkab sel aastal Tartumaa omavalitsustes vanu vee- ja kanalisatsioonitorusid uute vastu välja vahetama. Kui hakkab, siis on valla suurim investeering Luunjas 13 miljoni krooniga uute torude panemine. Puhja vald Puhja gümnaasiumi töökoja hoone rekonstrueerimine, seltsimaja remondi lõpetamine ja tänavalgustus, nimetas Puhja vallavanem Vahur Jaakma tänavused suuremad tööd. Kooli töökoja hoone rekonstreerimiseks kulutab vald tänavu ligi kolm miljonit krooni, kokku läheb selleks tööks aga ligi kümme miljonit krooni. Puhja seltsimaja põhjaliku remondi lõpetamiseks on tarvis välja käia veel ligi 2,5 miljonit krooni, töö saab tehtud aprillis. Tänavalgustuse uuendamiseks Puhjas, Rämsis ja Ulilas on vallal miljon krooni. Tähtvere vald «Meil on kivide kogumise aeg,» iseloomustas Tähtvere vallavanem Rein Kokk aastat. See tähendab, et vald pühendub järgnevatel aastatel suurte tööde tarbeks raha saamiseks projektide kirjutamisele. «Ilmatsalu põhikoolile on tarvis teha juurdeehitis, lasteaiale üks korrus peale ehitada ja spordihoonet on tarvis,» loetles Kokk tulevikku jäävaid töid. Selle aasta suuremad tööd on Jänese ja Linnutee matkaradasid ühendava 1,5 miljonit krooni maksva matkaraja rajamine. Teist samapalju kulub Haagel, Rõhul ja Märjal tänavavalgustuse uuendamiseks. Poole miljoni krooni eest tehakse Ilmatsalu järve äärde rand. Kambja vald Kambja vald teeb Kuuste põhikooli juurde lasteaia liitrühmale ruumid, selleks kulub 1,7 miljonit krooni. Teist samapalju raha läheb Kambja vallavanema Ivar Tedrema sõnul kohalike teede parandamiseks. Kambja lasteaia siseruume remonditakse ligi 400 000 krooni eest. Teist sama palju kavatseb vald kulutada uute projektide tellimisele. Rannu vald «Meil on rikkus kogu aeg majas, euroraha on meie eelarves vaid pisut alla miljoni krooni,» muheles Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. Tähtsaimaks investeeringuks nimetas vallavanem kohalikele inimestele suure, 40-kohalise ja ligi 2,5 miljonit krooni maksva reisibussi liisimist. «Loome valdades pretsedendi, reisibusse pole ju teised omavalitsused seni ostnud,» märkis Rootsmaa. Valla teede remondiks kulub 700 000 ja Rannu alevikus teede tänavakividega katmiseks pool miljonit krooni. Oma rahvamajja soetab vald 480 000 krooniga kolmsada uut tooli ja helipuldi ning paigaldab sinna ka tuletõrjesignalisatsiooni. Vara vald Kui läinud aastal ehitas Vara vald Koosa lasteaia juurde ruumid esimese klassi lastele, siis tänavu tehakse samasse ka teise ja kolmanda klassi koolijütside õpikohad. Selleks kulub ligi 700 000 krooni. Vara vallavanem Andres Kärp lisas, et pisut rohkem kui klassiruumidele ehk 900 000 krooni kulub vallal Varal ja Koosal tänavavalgustuse uuendamiseks. Kolmandaks investeeringuks nimetas ta Emajõe–Velikaja veetee projekti raames valla maale jääva Liivanina sadama projekti tellimist. Alatskivi vald «Lossi fassaad hakkab käest minema, nüüd tuleb see töö käsile võtta,» nimetas Alatskivi vallavanem Andu Tõrva omavalitsuse kõige suurema tänavuse töö. Lossi fassaadi korrastamiseks kulub miljon krooni. Suuruselt teine, 772 000-kroonine investeering on Alatskivi alevikus tänavavalgustuse uuendamine. Kolmas tähtis töö on ligi 600 000 krooni maksev kohaliku muusikakooli akende vahetus. Tubli ports raha kulub ka teede remontimiseks, sest vallavanema sõnul on külade teed täitsa käest ära. Kavas on korda teha ka Hirveaia laululava, kooli tualetid ja noortekeskuse ruumid. Haaslava vald Haaslava valla suurimad tööd on valla pearaamatupidaja Ida Talboneni sõnul Ignase külas, Kurepalus ja Päkste külas tänavavalgustuse uuendamine, Sillaotsa reoveepuhasti rekonstrueerimine ja kohalikus lasteaias uue rühma avamiseks vajalike ruumide remontimine. Tänavavalgustuse uuendamiseks on vallal 900 000 krooni. Sillaotsa reoveepuhastile kulub 600 000 krooni, ettevõtmist toetab suures osas KIK. Lasteaias uue rühma avamiseks ning selle ruumides seni tegutsenud päevakeskusele uue koha tegemiseks läheb pool miljonit krooni. Mäksa vald Mäksa valla rahvas elab oma uue sprodihoone ehitamise alguse ootuses. Kui Riigi Kinnisvara AS selle kauaoodatud hoone tänavu valmis ehitab, hakkab vald igal aastal selle rendiks maksma kopsaka summa. Tänavusest eelarve suurematest investeeringutest nimetas Mäksa valla pearaamatupidaja Marje Võõbus hooldekodu Härmalõng renoveerimise ja laiendamise projekti tellimist. Selleks kulub ligi 1,2 miljonit krooni. Tulevikku jäävateks ehitustöödeks läheb Härmalõngas aga 20–30 miljonit krooni. Sel aastal valmib ka valla üldplaneering, mille koostamiseks on vaja välja käia ligi 450 000 krooni. Võnnu vald Võnnu vallavanema Aivar Kaldjärve sõnul on vallal kõige enam ehk 872 000 krooni kavas kulutada Võnnu keskkooli remontimiseks. Koolile staadioni ehitamiseks läheb 400 000 krooni. Kohalikus lasteaias vee- ja kanalisatsioonitorude uuendamiseks on eelarves 600 000 krooni, teist samapalju kulub tänavavalgustuse uuendamiseks. Kui valla projekt heaks kiidetakse, saab Võnnu kultuurimaja 800 000 krooniga uue katuse. Kallaste Raamatukogu, rahvamaja ja tänavad, ütles Kallaste linnapea Kalju Siilivask tänavused märksõnad. Raamatukoguga on pisut lihtsam, sest selle ruumide remont lasteaia hoones juba käib. Raha kulub 700 000–900 000 krooni. Rahvamajaga, mis koos linnavalitsuse hoonega tulekahjus olematuks muutus, on keerulisem. «Loodame, et riik toetab meid ja annab uue rahvamaja tegemiseks raha,» ütles Siilivask. Kui nii läheb, siis võtab linnavalitsus paar miljonit krooni võlgu ja teeb rahvamaja tühjana seisvasse endise kutsekooli hoonesse. Konguta vald Kui hakkab toimima uus eurotoetus, siis on Konguta valla suurim investeering 6–7 miljoni krooniga lasteaia renoveerimine, ütles Konguta vallavanem Agu Kasetalu. Kui seda raha tänavu ei tule, on valla kalleim töö Alt-Laari linnamäe ja Erumäe kantsi juurde viiva tee rajamine, mis maksab ligi 1,2 miljonit krooni.Valla üürimajaks nimetatava sotsiaalmaja uus katus vajab ligi 800 000 ning lasteaia mänguväljak ja spordirajatised 300 000 krooni. Laeva vald «Esikohal on meil teed,» kommenteeris Laeva vallavanem Väino Kivirüüt tänavust eelarvet. Laeva valla teede lappimiseks ja tasandamisks kulub kuni miljon krooni. Laeva põhikoolis on tarvis veel paarisaja tuhande krooni eest katust remontida. Teist sama palju kulutab vald oma sotsiaalmajas akende ja uste vahetamiseks. Peipsiääre vald «Auke on meil palju, aga raha, mida need augud vajavad, vähe,» iseloomustas tänavust aastat Peipsiääre vallavanem Niina Baranina. Pool miljonit krooni kulutab vald perearstikeskuse remontimiseks. Paarsada tuhat krooni valla raha läheb palvemaja väljast remontimiseks. «Aga see on vaid üks palvemaja, meil on neid kokku neli ja kõigi juures on tarvis tööd teha,» märkis Niina Baranina. Kolkja põhikooli ja rahvamajja laseb vald panna ventilatsiooni. Näpuotsaga jagub raha ka vene vanausuliste uue muuseumihoone tarbeks. Vanausulise majapidamise moodi ehk elumaja, sauna ja muidugi siseõues oleva kala suitsutamise ahjuga muuseumi rajamine ootab kopsakat, hea mitme miljoni krooni suurust summat, mis heal juhul jõuab valda tuleval aastal. Meeksi vald Meeksi valla tänavune suurim töö ja väljaminek on 3,9 miljonit krooni maksva Mehikoorma noorte- ja seltsikeskuse ehitamine. Teine kopsakam kulutus, 1,2 miljonit krooni, läheb Meeksi vallavanema Boriss Rõ˛ovi sõnul Mehikoorma külje alla jääva Aravu ajast ning arust vee- ja kanalisatsioonitorude uute vastu väljavahetamiseks. Kas Mehikoorma sadama projekt tuleb tellida tänavu või tulevikus, on veel lahtine. Piirissaare vald «Elame, ei ole hullu midagi,» kommenteeris Piirissaare valla volikogu esimees Maria Korotkova koduvalla eelarvet. «Meid aidatakse, kui palume. Aga me ei taha riigilt raha paluda, sest ise me ei tooda midagi ning turismi siin pole.» Vaatamata napile rahakotile läheb elu Piirissaarel edasi. Tänavu kulutab vald 480 000 krooni kauplusehoone remontimiseks. Uue hõljuki garaa˛i väljaehitamiseks läheb 180 000 krooni. Et eelarve on veel vastu võtmata, ei hakanud Korotkova kolmandat suuremat tööd ehku peale välja pakkuma. ---------------------------------- Suuremad tööd Tartumaal 2006 • 9,6 miljonit krooni – Elva vaksalihoone restaureerimine ja sinna piirkonna matkakeskuse tegemine, • 8,2 miljonit krooni – Tartu vald, Kõrveküla veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise teine järk, • 6,4 miljonit krooni – Elva, keskkatlamaja rekonstrueerimise lõpetamine, • 5,6 miljonit krooni – Ülenurme vald, Ülenurme gümnaasiumi laienduse ehitamise alustamine, • ligi 5 miljonit krooni – Luunja vald, Luunja gümnaasiumi spordikompleksi renoveerimine, • 4,4 miljonit krooni – Elva, Elva gümnaasiumi hoonete remontimine, • 4,3 miljonit krooni – Tartu vald, projekt «Reostuse likvideerimise eelprojektid Raadi ja Jaamamõisa valglates», • 3,9 miljonit krooni – Meeksi vald, Mehikoorma noorte- ja seltsikeskuse ehitamine, • ligi kolm miljonit krooni – Puhja vald, Puhja gümnaasiumi töökoja hoone rekonstrueerimise alustamine, • 2,6 miljonit krooni – Rõngu vald, Teedla biopuhasti rekonstrueerimine. Allikas: Tartu Postimees |
